Galerii: Prokurör küsis vendadele Hiienurmedele eluaegset vangistust

Prokurör küsis Pärnu maakohtus taksojuht Lembit Uibo röövmõrvas süüdistatavatele vendadele Filip-Artur ja Benjamin Hiienurmele eluaegset vangistust. Filip-Arturi kaitsja Vladimir Sadekov palus kohtul mõista mitte üle 14 aasta. Benjamini kaitsja Rünno Roosmaa palus kohtul mõista oma kaitsealune süüdi rühmaviisi toime pandud röövimises, mille eest karistusseadustik näeb ette kolme- kuni viieaastase vangistuse.

Kohus langetab otsuse 13. märtsil.

"Sooviksin vabandada selle eest, mida tegin! Kahetsen seda!" teatas Filip-Artur oma viimases sõnas.

"Daamid ja härrad, kohus ja eelkõige kannatanu pere," sõnas Benjamin. "Palun vabandust selle eest, mida tegin! Kahetsen seda sügavalt! Palun vabandust selle kaotuse ja leina eest, mille põhjustasin!"

Mis ma ütlen? Raske asi … Aga teen oma tööd ja pean midagi ütlema. Ma pean pareerima. Filip-Arturi kaitsja Vladimir Sadekov

Lääne ringkonnaprokurör Gardi Anderson on veendunud, et taksojuhi surm oli Hiienurmede eesmärk. "Aga mitte ainult," lisas ta. "Esimene löök oli eluohtlik, iga järgmine andis mõista, et eesmärk oli piinav surm."

Anderson ütles, et elu on suurim hüve, mida tuleb kaitsta nii hästi kui võimalik. Pealegi on mõrv pandud tema sõnutsi toime isiku suhtes, kes peab olema oma töös valmis usaldama kliente.

Prokurör leiab, et kohtualused ei kahetse tehtut. "Kaitsjad ütlesid, et neil oli õigus mitte anda (enne kohut, L. H.) ütlusi. Nõus. Kui te kahetsete ja võtate teo puhtsüdamlikult omaks, siis miks te ei anna ütlusi?" päris prokurör Hiienurmedele otsa vaadates.

"Pärast mõrva toimepanekut visati laip kraavi ja lihtsalt põgeneti," tõdes süüdistaja. Ta rõhutas uuesti, et löökide arv ja löögivahend viitavad eesmärgile tappa.

Anderson tõi näite Filip-Arturi varem öeldust, mille kohaselt ta on küllalt noor, et lubada endale pikka vangistust. Et Filip-Artur on 20- ja Benjamin 19aastane, küsis ta, mitme samasuguse kuriteo tunnistajad peaksid inimesed veel olema.

Pärast seda, kui Anderson oli esitanud kohtule tema arvates õige karistuse, läks kohus mõneminutisele pausile.

"Mis ma ütlen? Raske asi … Aga teen oma tööd ja pean midagi ütlema. Ma pean pareerima," lausus Filip-Arturi kaitsja Vladimir Sadekov pärast pausi. "Arvan, et prokurör võttis asja liiga isiklikult. Ma saan temast aru: prokuröril on oma töö. Aga kui ta ütleb, et tema ei usu (süüdistatavaid, L. H.), peab ta ütlema miks. Aga miks te ei usu?"

"Ma juba tundsin, et prokurör küsib eluaegset vangistust," lausus Sadekov ja viitas dilemmale isikliku hoiaku kujundamise ja professionaalsuse vahel. "Prokurör ei tohi lähtuda emotsioonidest ja ühiskondlikust survest, vaid rangelt seadustest."

"Sajad artiklid, tuhanded kommentaarid," loetles kaitsja. "See näitab, et ühiskond on juba oma otsuse teinud."

Nii demonstreeris süüdistaja tema hinnangul kõigile kohtusaalis viibijatele kaks korda veriseid fotosid ohvrist. Sadekov leiab, et Anderson kutsus kolmandale istungile tunnistama eksperdigi selleks, et näidata neid fotosid uuesti.

Sadekov, iseloomustades Filip-Arturit kui noort poissi, kellel pole olnud kerge lapsepõlv ja kes pole saanud küllalt vanemate hoolt, palus kohtul mitte määrata tema kaitsealusele üle 14aastast vangistust.

Sadekov märkis sedagi, et tõendust pole leidnud tapmise piinav viis, kuna ekspert pole suutnud teha kindlaks, millal ohver kaotas teadvuse.

Benjamini kaitsja Roosmaa ütles nagu esimesel istungilgi, et Benjamini vastu esitatud süüdistus tuleks hinnata ümber ja et seda peaks käsitlema kui rühmaviisi toime pandud röövi.

Lähtudes Benjamini ütlustest ja tõenditest, usub Roosmaa, et tema kaitsealune ei tekitanud ohvrile vigastusi. Pealegi nõustus Benjamin tema ütlust mööda taksot röövima alles pärast seda, kui vend oli teda veennud.

Roosmaa palus kohtul arvestada Benjamini noorust, panust kuriteos ja puhtsüdamlikku kahetsust. "Ta oli teo ajaks olnud alles mõne kuu täisealine ja varem karistamata. Vähemalt Eestis ..."

Nii palus Roosmaa mõista Benjamin süüdi rühmana toime pandud röövis, mille eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

"Leian, et kummalgi polnud tapmise kavatsust," lausus Roosmaa. "Eesmärgiks ei olnud surm, vaid auto. Need on väga erinevad asjad."

"Emotsioon ei ole tõend," jätkas ta. "Inimese surm on tagajärg, aga seepärast, et asjad väljusid kontrolli alt."

Mõlemad kaitsjad viitasid sellele, et oma osa veretöös on Hiienurmede sekeldustel politseiga. "Kui politsei oleks käitunud professionaalselt ja delikaatselt, poleks võib-olla seda mõrva olnudki," sedastas Filip-Arturi kaitsja. Ta märkis, et ehk oli tema kaitsealuse solvumine väga suur ja et edasine oli protest politsei vaata et lausa vaenulikule käitumisele.

Nii oli Sadekovi sõnutsi Hiienurmede ainus võimalus röövida auto. "Kas selleks oli vaja tappa? Muidugi mitte. Kas ta planeeris seda? Muidugi mitte," arutles advokaat. "Nad ei plaaninud taksojuhti tappa. Nad tegid talle ettepaneku auto loovutada, aga juht ei teinud seda."

Anderson esitas istungi alguses kohtule süüdistusakti täienduse seoses teise löögivahendiga. Prokuröri selgituse kohaselt on ta aktis täpsustanud, et löödi nii noa kui kruvikeerajaga.

"Küsimus prokurörile: mis sellega kaasneb?" päris seepeale Sadekov.

Benjamini kaitsja Roosmaa haaras laualt raamatu ja ütles, et temal on akti täiendamise kohta oma seisukoht. Siis luges ta koodeksist 493. paragrahvi ja ütles, et kuna noormehed võeti kinni Leedus, tulnuks küsida süüdistusakti laiendamiseks luba riigilt, mis nad välja andis. "See on süüdistuse laiendamine, siin teistmoodi läheneda ei saa," lausus ta.

"Kindlasti ma ei võta süüdistusakti täiendust tagasi!" lausus Anderson veenva enesekindlusega. Ta selgitas, et süüdistusaktis peab olema kirjeldatud löögivahendeid. Pealegi olla prokuratuur Leedu Vabariigilt luba küsinud.

Kohus nõustus prokuröriga.

Anderson ütles, et talle on mõrva põhjus ja viis teada. "Kui esimesel istungil leidsin, et küsimus on, miks ja kuidas nad seda tegid, siis nüüd leian, et vastus on teada," lausus Anderson. "Miks nii piinavalt? Kuidas inimelu on nii väärtusetu kui auto? Mõlema põhjus on sama: tekkis idee ja see viidi ellu."

Anderson avas üksikasjalikult veretööle eelnenud ja järgnenud juhtumisi. Neist oli olnud juttu varasematelgi istungitel.

Andersoni sõnutsi olid Benjamini vastused avaistungil hästi läbi mõeldud vastavalt sellele, mis talle teada olevate tõenditega sobivad.

Vennad Hiienurmed on jälginud kohtus toimuvat nagu igal varasemalgi istungil: noruspäi kohtupingi taga kössitades.

Anderson põhjendas 30. jaanuaril kolmandal istungil, et kuna süüdistatavad andsid esimesed ütlused alles kohtuistungil, polnud varem võimalik nende ütlusi kontrollida.

Prokuröri jutu järgi on süüdistatavad esitanud kohtus vastuolulisi ja valeväiteid. "Õigluse huvides on korrektne esitada tõendeid, millega lükata ümber valeväited," lausus prokurör, lisades, et muidu jääks kohtuotsus tuginema vääratele ütlustele.

Muu hulgas tõi Anderson välja, et Hiienurmed valetasid Eestisse saabumise põhjuse kohta. Ta ütles, et vennad ei tulnud Eestisse vanavanematele külla, nagu nad väitsid 9. jaanuari istungil, vaid relvi soetama.

Esimene istung

Teine istung

Kolmas istung