:format(webp)/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/30/6293745t1hc281.jpg)
Täna Pärnu maakohtus toimunud kolmandal istungil, kus süüpingis istusid taksojuht Lembit Uibo mõrvas süüdistatavad vennad Filip-Artur ja Benjamin Hiienurm, taotles prokurör Gardi Anderson lisatõendite kogumist.
Taksojuhi mõrvaprotsess: prokuröri sõnul tulid vennad Hiienurmed Eestisse relvi soetama (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anderson põhjendas, et kuna süüdistatavad andsid esimesed ütlused alles istungil, polnud varem võimalik nende ütlusi kontrollida.
Prokuröri jutu järgi on süüdistatavad esitanud kohtus valeväiteid ja vastuolusid. "Õigluse huvides on korrektne esitada tõendeid, millega lükata ümber valeväited," lausus prokurör, lisades, et muidu jääks kohtuotsus tuginema vääratele ütlustele.
"Kes andis hinnangu, et nad andsid valeütlusi!?" küsis seepeale ägestunud ja püsti tõusnud Filip-Arturi kaitsja Vladimir Sadekov.
Anderson tõi välja, et Hiienurmed on valetanud Eestisse saabumise põhjuse kohta. Ta ütles, et vennad ei tulnud Eestisse vanavanematele külla, nagu nad väitsid 9. jaanuari istungil, vaid relvi soetama. Selle tõestuseks luges ta ette Filip-Arturi meilivahetuse relvakaupmehega.
Kaitsjad leiavad, et vendade sünnimaale tuleku põhjus ei puutu asjasse. "Kas tegemist on järgmise süüteo katse kahtlustuse esitamisega?" päris Benjamini kaitsja Rünno Roosmaa. "Me arutame inimese tapmist, mitte relvade soetamist."
Anderson põhjendas, et need on isikuid iseloomustavad tõendid.
Kohtunik Teet Olvik võttis meilivahetuse tõendina vastu, kuid rõhutas, et kohus pole sellega seoses veel seisukohta võtnud. Küll lükkas kohus tagasi Hiienurmede sideoperaatoritelt laekunud info noormeeste Eestis liikumise kohta.
Anderson oli kutsunud ütlusi andma Eesti kohtuekspertiisi instituudi eksperdi Heldi Kase, kes vastas prokuröri ja kaitsjate küsimustele istungi esimeses pooles.
Kase nimetas Uibole tekitatud eluohtlike vigastustena paremal pool kehatüvel olevad lõikehaavad, mis ulatavad paremasse rinnaõõnde ja vigastavad kopse. Et nende vigastuste ümber on verevalumid rohkem väljendunud, usub ekspert, et need on ühed varasematest.
Ekspert näitas projektoriga fotosid taksojuhi vigastustest. Vennad Hiienurmed vajusid neid vaadates kohtupingi taha kössi.
Muu hulgas näitas Kase fotosid ohvri parema käe haavadest. Eksperdi sõnutsi viitavad need sellele, et ohver üritas enesekaitseks noalööke tõrjuda ja haaras noaterast, et teisi kehaosi kaitsta.
Enesekaitsele võivad viidata vigastused jalgadelgi. Kase ütlust mööda nähtub ohvri jalgadele tekitatud vigastustest, et ta võis olla nende tekkimise ajal kõhuli või üles tõstetud jalgadega selili.
Taksojuht Lembit Uibot löödi mullu 31. jaanuari õhtul terava esemega vähemalt 95 korda: pähe, kaela, kätesse ja jalgadesse. Ohvri surma põhjustasid torkehaavad, mille tagajärjel tekkisid sisemised ja välised verejooksud. Surm saabus umbes kümme minutit pärast vigastuste tekitamist.
Kase sõnutsi löödi ohvrit noaga, millel on kaks lõiketera. Sellele viitavad lisalõiked haavade otstes. Peale selle on ohvri kehal paarisentimeetrised tömbi esemega tekitatud torkehaavad.
Vanem vendadest, Filip-Artur, võttis 9. jaanuari kohtuistungil tapmise omaks. Noorem väitis, et tegutses Filip-Arturi taktikepi all ega osalenud veretöös. Küll tunnistas ta, et aitas vennal ohvri kraavi tõsta.
Kohtuprotsess jätkub Pärnu maakohtus 10. veebruaril.