Peeter Järvelaid: Eestlaste rahulike meeleavalduste kultuur

Peeter Järvelaid. Foto: PP

Kevad 2017 on Euroopas kõike muud kui rahulik.

Pingeid tekitavad Türgi juhtpoliitikud, kes kasutades poliitilise relvana oma territooriumile koondunud suurt hulka põgenikke (kes tahaksid Lääne-Euroopa heaoluriikidesse edasi liikuda), nõuavad endale õigusi, millest seni mingil vaikival kokkuleppel pole räägitud. Kui Türgi presidenti toetavad poliitikud hakkasid tahtma endale õigust teha Türgi põhiseaduse muutmise hääletuse ettevalmistamise käigus valimispropagandat Euroopa Liidu riikides (eriti Saksamaal ja Hollandis) elavate türklaste seas, tekkis rahvusvaheline konflikt Saksamaa ja Hollandi valitsuse ning Türgi presidendi vahel.

Püüdmata tõmmata paralleeli Türgi ja Eesti poliitika vahele, tasub siiski meenutada, et Türgi Vabariikki sündis esimese maailmasõja järel impeeriumide lagunemise ajastul. Seega on meie ajaloos võrreldavaid momente. Seoses tänavuse kevade poliitiliste sündmustega Euroopas tekkis küsimus, millised oleksid Eesti ajaloos need sündmused, mis on kujundanud meie rahulike meeleavalduste traditsiooni, mille poolest oleme maailmas palju tuntumad, kui ise endale aru anname.