Uulu kooli tulevik sõltub nõudlikust vallavolinikust

Koolijuht Johan Kärbil ei lastud kooli juhtida. Foto: Ants Liigus

Uulu koolist on lahkumas juba teine koolijuht, kes ei taha valla kõige tähtsama volikoguliikme näpunäidete järgi talitada. Seekord pole tüliküsimuseks kahe aasta tagune väidetav eksamipettus, vaid huvijuhi haridus.

Reedel oli ligi poolesaja õpetaja, õpilase ja vallakodaniku kannatus niikaugele viidud, et nad korraldasid koolirahu nõudmiseks vallavalitsuse ees piketi. Vallavolinik Alo Sinimäed, kes on kooli kõige tähtsamaks küsimuseks tõstnud huvijuhi haridustaseme, seal ei olnud.

Vallavanem Karel Tölbi hinnangul on tegemist poliitilise võitlusega. Maavanem Andres Metsoja sõnutsi võiks kohalikel volikogu liikmetel olla tarkust eristada olulist ebaolulisest.

Uus mees astub ametisse

Praegune koolijuht Johan Kärp valiti ametisse eelmisel suvel. 14 kandidaadi seast sõelale jäänud direktor tundus ideaalse valikuna: pedagoogiline ja majanduskõrgharidus, mõlemad vanemad õpetajad, töökogemus Tallinnas Ergo Kindlustuse elukindlustuse müügidirektorina.

“Eelmisel õppeaastal oli koolis matemaatikaeksami skandaal. Kui eksamil maha tehti, on see igal juhul taunitav, mina tahtsin eluga edasi minna,” meenutas Kärp.

Augustis majja tulles selgus Kärbile peagi, et õpetajate seas on kaks leeri. Enamiku pedagoogide sisuline liider oli elurõõmus huvijuht Anu Kersalu, väike grupp õpetajaid hoidis omaette. “Tere! Mina olen teise leeri inimene,” tutvustas üks õpetajatest end uuele direktorile.

Varemgi naistekollektiivi juhtinud Kärp üritas kooliperet lepitada. “Aga augusti lõpus helistas volikogu liige Alo Sinimäe, kelle elukaaslane meil õpetajana töötab, ja hakkas Anu Kersalut maha tegema,” rääkis ta.

Sinimäe hakkas vastset koolijuhti volikogus pommitama küsimustega, mida ta kavatseb Kersaluga ette võtta. 40 aastat pedagoogi ja 25 aastat Uulu kooli huvijuhina töötanud Kersalul on keskharidus, mis olevat raske seadusrikkumine. Mis sest, et Kersalu õppis Tallinna pedagoogilises instituudis kolm ja pool aastat koolieelset pedagoogikat ja psühholoogiat, diplomist jäi tal pool aastat puudu.

Kärp vaatas, et huvijuht saab lastega hakkama ja inimlik oleks lasta tal aasta, mis pensionini on jäänud, rahulikult lõpuni töötada. Kuna haridusministeeriumist soovitati Kersalu ringijuhiks vormistada (sellel kohal piisab keskharidusest), vabastas direktor Kersalu huvijuhi kohalt ja vormistas ta tööle ringijuhina.

Vald hakkab koolijuhti kiusama

See oli viga. “Kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse ning huviringide tegevuse” kontrollimiseks saabusid kooli vallavanem Tölp, vallasekretär Ulvi Poopuu ja ekspert Ruth Elias, kes tuvastasid, et poole kohaga ringijuhi palkamiseks ei korraldatud avalikku konkurssi.

Ringide tegevust uuriti äärmise põhjalikkusega ja leiti hulk vormistuslikke puudusi. Dokument on täies mahus avaldatud blogis http://uulu.blogspot.com. Küsimusele, kes seda blogi peab, vastas Sinimäe ajakirjanikule: “See pole küll teie mure.”

Kärp tühistas Kersalu töölepingu ringijuhina ja võttis ta terviseõpetuse õpetajaks. Terviseõpetuse tundide andmiseks Uulus kolm tundi nädalas korraldati avalik konkurss, kuhu rohkem avaldusi ei tulnud.

Uulu koolis valitseva pingelise õhkkonna arutamiseks kutsus maavanem kokku koosoleku, kus kõik osapooled suud puhtaks rääkisid. Ilmselt liiga avameelselt, sest 7. märtsil andis vallavanem välja käskkirja, millega koolijuhile tööleping erakorraliselt üles öeldi. Põhjuseks toodi, et pinged koolis on suurenenud ja Kersalu isik tekitab endiselt probleeme.

Kärp otsis abi advokaadilt, kes leidis, et käskkiri on juriidiliselt kirjaoskamatu. Vallandatava eesnimi on kirjutatud valesti, isepäisest direktorist taheti vabaneda juba kahe päeva pärast.

Õpetajad kirjutasid alla pöördumisele vallavanema poole, et nad on nõus kooli sisekliima parandamise nimel aasta lõpuni pingutama. Anu Kersalu vennal, tuntud koorijuhil Toomas Vollil, kel õnnetuseks on samuti üksnes keskharidus, sai kõrini ja ta otsustas koolist lahkuda.

Vallavanem leebus ja ta otsustas töölepingu ülesütlemise asendada suulise hoiatusega. “Rikkumiste kordumisel on võimalik töölepingu ülesütlemine,” lõppes käskkiri ähvardusega.

Vallavolinik maksis kätte

Tölbi hinnangul on koolijuht valinud poole. Kärbi hinnangul võib sama öelda Tölbi kohta. Kooli 21 töötajast hoiab 17 Kersalu poole ja neli on tema vastu. Maavanem Metsoja hinnangul oleks mõistlik lasta koolijuhil aasta aega tööd teha, sest paari kuuga selliseid konflikte ei lahenda.

Vallavalitsusel on raske Kersalule peale pooliku haridustee (3,5 aastaga õpib siiski rohkem kui kolmeaastast bakalaureusekraadi omandades, T. R.) ette heita. Kärbi arvates sai talle saatuslikuks Sinimäele öeldud lause, et iga torujüri ei tule koolis asju korraldama.

Sinimäe sõnutsi võib Kersalu talle öelda mida tahes. “Probleemid said alguse eksamipettusest ja Eesti Vabariigi põhiseadusest,” ütles ta eilses telefonivestluses, täpsustamata, kuidas Kersalu eksamipettusega seotud oli.

Küsimusele, miks ta võõra inimesena kooli õpetajate valikusse sekkub, vastas Sinimäe, et vallavolikogu liige ei ole võõras inimene. “Kas mul siis pole alust Anu Kersalu haridustaset vaidlustada?” tahtis ta teada.

Kärbi jutu järgi võiks kahe aasta taguse väidetava matemaatikaeksamil mahategemise lõpuks unustada ja eluga edasi minna. Asjaosalisi on noomitusega karistatud ja Kersalu haridustasemega tegelemine ei tohiks küll ühe kooli kõige tähtsam ülesanne olla. Sama leiavad Metsoja ning maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov.

Anu Kersalu sõnutsi häirib teda kõige rohkem see, et tööalaselt pole vallavanem talle midagi ette heitnud. “Põhiline, et teine pool jääks rahule,” võttis ta etteheited kokku.

Põhjus, miks Kersalu kolm ja pool aastat kestnud kõrgkoolitee pooleli jättis, on sügavalt isiklik: sündis esimene lapselaps.

Martšenkovi andmetel ei vasta kvalifikatsiooninõuetele 42 Pärnumaa maakoolides õpetava pedagoogi haridustase, kuid see ei tähenda, et neist päevapealt vabanema peaks.

Lahendus peitub vallavolinike tarkuses

Sinimäe juhitud valimisliit Külatee on vallavolikogus kaalukeeleks ja vallavanem peab tantsima tema pilli järgi, kui ei taha oma kohast ilma jääda. Piketijärgses telefonikõnes ajakirjanikule rõhutas ta küll kangesti oma erapooletust, kuid ühtegi mõistlikku põhjendust, miks vallavalitsus peab üht lõpetamata kõrgharidusega inimest kiusama, ta tuua ei suutnud.

Tahkuranna vallavolikogu liikme, aastatel 2006–2008 haridusministeeriumi kantslerina töötanud Sirje Jõgiste sõnutsi ei rohiks ükski volikogu liige dikteerida, kes koolis võib töötada. Tema hinnangul olid Kärbil kui uuel inimesel kõik eeldused konflikti lahendada, kuid ta toodi vallapoliitika ohvriks.

“Vallajuht ei pea klaarima minema, kui üks õpetaja ütleb teisele, et sa oled loll,” ütles Jõgiste reedel koolijuhi toetuseks korraldatud piketil.

Metsoja jutu järgi peitub konflikti lahendus vallavolinikes, kes võiksid aru saada, et omavahelisest tülist ei võida keegi.

“Mis see kogukonnale annab?” küsis Metsoja. “Lapsed lähevad linna, sest kool peab olema koht, kuhu minnakse säravate silmadega, mitte koht, kus on pidevalt konfliktid.”