Ekslikud väljakutsed võivad maksta inimese elu

FOTO: shutterstock.com

Häirekeskusesse teatatakse, et kuuris hoiab keegi last kinni. Kohapeal selgub, et kuuris tehakse puutööd. Kiirabi saab väljakutse, et kedagi on pussitatud. Taas ilmneb meedikuile, et kõik on elus ja terved. Arvatakse, et keegi on uppunud. Siiski on vaid madrats haardeulatusest libisenud ja ulbib nüüd merel. Need on vähesed näited väljakutsetest, kus päästjate abi tegelikult vaja ei läinud.

Tellijale

Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juhi Sander Peremehe andmetel on Pärnumaal tänavu registreeritud kuus valeväljakutset. Sageli on helistajad alkoholi tarvitanud ega ole adekvaatsed. Kui kõrvaltvaatajale tundubki mõni appikutse naeruväärne, siis asjaosalistele võib tegu olla tõsise probleemiga, mille lahendamisel nad ise hätta jäävad. “Politsei peab olema empaatiline,” nentis Peremees. Ta tõi näiteks kõrvalkorterist kostva valju muusika, mis pikema aja vältel tuntavalt häirib väikese lapsega pere elurütmi ja öörahu. “Kui naabri kõrvad palvetele muusika vaiksemaks panna kurdiks jäävad, võibki ainsa lahendusena tunduda politsei kutsumine,” selgitas ta.

Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Kristi Kaisi andmeil moodustavad ekslikud väljakutsed seitse–kaheksa protsenti kogu Pärnumaa appikutsetest. Ta tõi näiteid: helistaja kahtlustab tulekahju, pliit ajab sisse. Kohapeal aga selgub, et tulekahju ega tahmapõlengut pole. Või teatatakse: inimene on pool tundi vees olnud ega ole välja tulnud. Päästjad sõidavadki kohale, kus ilmneb, et oletatav abivajaja on metalliotsijaga vees. Või tuleb teade: inimene on madratsiga merel ohus. Kohapeal selgub, et vaid madrats on käest libisenud. Palju esineb niisuguseid väljakutseid, kus kaaskodanikud näevad oma koduaknast suurt lõket, kuid kohapeal selgub, et inimesed grillivad ja täidavad tuleohutusnõudeidki.

Tagasi üles