Mängufilmide võttepaigad juhatavad laiult läbi metsa kõrtsi

Filmi “Ristumine peateega” võtteplatsil Vardja talu õues näitab pererahvas Kaja ja Mati Ilves koos lapselaps Ricoga, mis on võrreldes 20 aasta taguse ajaga siin muutunud.

FOTO: Urmas Luik

Pärnumaa on olnud märkimisväärselt suure hulga Eesti mängufilmide võtteplats, neid paiku pidi saaksid turismiarendajad lausa marsruudi maha märkida ja kohalikud pajatada lugusid, mida nad osatäitjatena kogesid.

Alustada võiks Eesti esimesest mängufilmist “Karujaht Pärnumaal”, mis valmis tsaariajal (1914) ja mille ainese on andnud Pärnu omaaegse linnapea Oskar Brackmanni ja ajakirjanik Jaan Karu vastasseis. Kuigi Johannes Pääsukese tummfilmi tegevuspaik on Pärnumaa, tehti välisvõtted Tartumaal Vasulas ja sisevõtted Tartus. Aga olgem uhked, selle veidi üle 11 minutit kestva poliitilise satiiriga on Pärnumaa kirjutatud igavesti filmiajalukku.

Eesti filmi andmebaasile tuginedes on 1955. aastal vändatud linateosest “Jahid merel” kuni 2015. aastal valminud “Vehklejani” jagunud Pärnumaal võttepaiku 14 täispikale mängufilmile. Peale nende mitu telefilmi, millest ehk tuntuim on “Mehed ei nuta” (1968), milles näeb nii Pärnu randa kui Tõstamaa kadakast maastikku.

    Tagasi üles