Kabli linnujaamas on nädala jooksul jäänud võrku kaks lääne-pöialpoissi, kelle pesitsusalad jäävad meist tunduvalt lõuna poole.
Kabli linnujaamas rõngastati haruldane külaline
Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna spetsialisti Jaak Tammekännu sõnutsi asuvad lääne-pöialpoisi lähimad pesitsusalad Poolas, kuid viimastel aastatel on teda järjest rohkem kohatud Baltikumiski.
"Üks tänavu suvest teada olev lääne-pöialpoisi territoorium oli Võrumaal Haanja vallas Suure-Munamäe juures," ütles Tammekänd.
Mullu püüti Kablis kokku rekordarv ehk neli lääne-pöialpoissi, kes kõik osutusid noorteks isaslindudeks. Nende suleliste vaatluste sagenemine ja korduv tabamine linnujaamades sügisrände ajal viitab selgelt asjaolule, et liik on viimastel aastatel oma levilat Baltikumi laiendanud.
Kaugrändurid on Tammekännu sõnutsi Eestist selleks aastaks lahkunud. Lähipäevil on olnud näha palju hanesid ja väikeluiki.
"Hanede ränne on toppama jäänud, sest neile polnud soodsaid tuuli. Täna lendas üle tuhatkond hane," seletas Tammekänd. "20. oktoobri paiku on nad tavaliselt juba Eestist lahkunud, aga ilm on tänavu neile soodne olnud, sest õiget külma pole oktoobris olnud. Haned on jäänud peatuma sisemaale, kus põllud vee all."
Tammekännu sõnade järgi on liikuma hakanud väikeluikki. "Viimastel päevadel on Kablist läbi rännanud sadakond väikeluike," lisas ta.
Soomest ja Põhja-Venemaalt on praegu rändel hallrästad, kes toituvad pihlakatest.
Tammekänd märkis, et tänavune hooaeg polnud värvulistele meelakkumine, sest kevad vindus pikalt ja soojaks läks alles juunis. Et kevadine paaritusaeg sattus jahedale ajale, ei õnnestunud esimese kurna haudumine paljudel lindudel ja järglasi saadi pigem teisel pesitsusperioodil suve teises pooles.
Tammekänd nentis, et putukaid oli lindude toidulaual kehva ilma tõttu vähem ja seegi ei aidanud kaasa populatsiooni kasvule. "See oli vilets roolindudele, kes sõltuvad putukatest," ütles ta.