Kabli linnujaamas rõngastati haruldane külaline

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kabli linnujaamas on viimase nädala jooksul jäänud võrku kaks lääne-pöialpoissi, kelle pesitsusalad jäävad meist tunduvalt lõuna poole.
Kabli linnujaamas on viimase nädala jooksul jäänud võrku kaks lääne-pöialpoissi, kelle pesitsusalad jäävad meist tunduvalt lõuna poole. Foto: Jaak Tammekänd

Kabli linnujaamas on nädala jooksul jäänud võrku kaks lääne-pöialpoissi, kelle pesitsusalad jäävad meist tunduvalt lõuna poole.

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna spetsialisti Jaak Tammekännu sõnutsi asuvad lääne-pöialpoisi lähimad pesitsusalad Poolas, kuid viimastel aastatel on teda järjest rohkem kohatud Baltikumiski.

"Üks tänavu suvest teada olev lääne-pöialpoisi territoorium oli Võrumaal Haanja vallas Suure-Munamäe juures," ütles Tammekänd.

Mullu püüti Kablis kokku rekordarv ehk neli lääne-pöialpoissi, kes kõik osutusid noorteks isaslindudeks. Nende suleliste vaatluste sagenemine ja korduv tabamine linnujaamades sügisrände ajal viitab selgelt asjaolule, et liik on viimastel aastatel oma levilat Baltikumi laiendanud.

Kaugrändurid on Tammekännu sõnutsi Eestist selleks aastaks lahkunud. Lähipäevil on olnud näha palju hanesid ja väikeluiki.

"Hanede ränne on toppama jäänud, sest neile polnud soodsaid tuuli. Täna lendas üle tuhatkond hane," seletas Tammekänd. "20. oktoobri paiku on nad tavaliselt juba Eestist lahkunud, aga ilm on tänavu neile soodne olnud, sest õiget külma pole oktoobris olnud. Haned on jäänud peatuma sisemaale, kus põllud vee all."

Tammekännu sõnade järgi on liikuma hakanud väikeluikki. "Viimastel päevadel on Kablist läbi rännanud sadakond väikeluike," lisas ta.

Soomest ja Põhja-Venemaalt on praegu rändel hallrästad, kes toituvad pihlakatest.

Tammekänd märkis, et tänavune hooaeg polnud värvulistele meelakkumine, sest kevad vindus pikalt ja soojaks läks alles juunis. Et kevadine paaritusaeg sattus jahedale ajale, ei õnnestunud esimese kurna haudumine paljudel lindudel ja järglasi saadi pigem teisel pesitsusperioodil suve teises pooles.

Tammekänd nentis, et putukaid oli lindude toidulaual kehva ilma tõttu vähem ja seegi ei aidanud kaasa populatsiooni kasvule. "See oli vilets roolindudele, kes sõltuvad putukatest," ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles