Aasta sotsiaaltöötaja: Raske on, kui tahad aidata, aga ei saa

Kuigi Kadri Eenraid on sotsiaaltöötaja olnud juba 15 aastat, tuleb tema töös endiselt ette üllatusi.

FOTO: Mailiis Ollino

Kui tihti ei tea keskkooli lõpetanudki, mida nad ülikoolis õppida soovivad, siis Pärnu psühhiaatriakliiniku päevakeskuse sotsiaaltöötaja Kadri Eenraid tundis oma kutsumuse ära 12aastaselt. “Ma ei ole kunagi tundnud, et tahaks töölt ära minna. Ma ei ole leidnud kohta, kus saaks parem olla,” kinnitab aasta sotsiaaltöötajaks valitud naine enda valiku õigsust.

“Raske pool, millega kõik noored sotsiaaltöötajad kokku puutuvad, ei ole mahukas paberitöö, vaid see, kui tahad kedagi väga aidata, aga ei saa,” kõneleb päevakeskuses juba oma 15 tööaastat tähistav Eenraid. “Näiteks, kui sa näed, et inimene elab keskkonnas, mis sinu arust talle ei sobi, aga pead mõistma, et tema tunneb ennast seal hästi. Või kui inimene on rahata ja pead talle selgitama, et saad talle toiduabi pakkuda, aga rohkem toetusi anda pole. Ja uuesti rääkima, millised on tema võimalused nende toetuste puhul.”

Aasta parima sotsiaaltöötaja tunnustus tuli Eenraidile üllatusena. “See oli natuke nagu šokk, sest meil siin on kõik päevakeskuse ja haigla töötajad auhinda väärt. Et ikka tekib küsimus: miks mina?” räägib ta ja lisab, et tegu on siiski meeskonnatööga.

    Tagasi üles