Pärnu ööklubidel pole kõige kergemad ajad – nii oleme tõdenud peaaegu igal sügisel, kui kätte on jõudnud aasta pimedaim aeg ja heledust pakkuvat lundki pole maas. Teisalt võiks just kaamoses minna sõpradega nädalalõpul välja ja lubada endale näiteks vinge reedeõhtu.
Ööklubid üritavad põhjendada rasket käekäiku küll noorte lahkumisega Eestist, küll kehva ilmaga. Kuigi just halva ilma korral on mõtet libistada pilk üle lõbustusasutuste kuulutuste.
Klubide populaarsus tuleb ja läheb – kõik sõltub sellest, kuidas osatakse tabada klientuuri soove ja hinnata külastajate võimekust kulutada.
Kui tõelistel peoloomadel polnud ligemale kaks aastakümmet tagasi Pärnus hilisel tunnil tõesti kuhugi minna peale ööklubide, siis nüüd on valikut laias sortimendis. Paljud pubiomanikud on aru saanud, et elav muusika, luust ja lihast esineja on see, kes toob rahva kokku, samuti loeb palju pikem lahtiolekuaeg.
Pärnu linnas piisab kohti, kuhu aega veetma minna.
Nii peavad ööklubid Mirage, Sugar ja Vaarikas arvestama veel öölokaali-söögikoha kuursaali, A.P.T.E.K-i kokteilibaari, CocoLoco karaokebaari ja Kassa öölokaaliga, samuti C. F. Hahni pubi, Bum-Bumi pubi, Postipoisi trahteri, Kentuki ja Aleksandri pubi, Nikolai Lehtla, Veereva Õllega.
Lõpuks tuleb osata teha endale läbimõeldud reklaami. Paljud Kolumbus Krisi austajad näiteks ei teagi, et ansambel hiljuti ühes Pärnu pubidest üles astus, sest asutus piirdus vaid Facebooki postitusega.
Pärnu linnas piisab kohti, kuhu aega veetma minna. Kes tahab pinnal püsida, peab ennast pidevalt turundama, võtma riske, leidma selle “miski”, mis tooks inimesi õhtut veetma. Pikem lahtiolekuaeg pole enam ammu klubide turueelis.
Pärnu ööklubide kuldaja (1990. aastad ja sajandivahetus) külastajad on jõudnud vanusesse, kus hilja õhtul enam sageli väljas ei käida.
Noorte orientatsioon näib olevat muutunud. Rohkem tõmbavad labrakalaadsed ettevõtmised kalakasvanduses või Andropoffi villas, kus tosinale inimesele mõeldud rendipinnal pidutses üle 100 inimese. Igal ajal oma kombed!