Kalev Vilgats: Igal sajandil oma Waldhof

Puidurafineerimistehase plaani tutvustamine Eesti Maaülikoolis. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Jälgin huviga Est-For Invest OÜ ligemale miljardieurose puidurafineerimistehase plaani käekäiku. Möödunud aasta 11. mail algatas valitsus selleks riigi eriplaneeringu tehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Mäletatavasti soovivad mõtte alga­tajad püstitada tehase umbes 100hektarilisele maatükile Emajõe lähedusse. Lubatakse tipptehnoloogilist ettevõtet, mille tegevusega ei kaasne ohtu keskkonnale.

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks on kogu ettevõtmisse suhtunud suure skepsisega ja sel aastal on teinud kurjemat häält Tartu linngi, pidades ennast ettevalmistusprotsessist kõrvale jäetuks ja vähe kaasatuks. Tehases nähakse võimalikku ohtu Emajõele ja Peipsi järvele.

Pärnakana on põhjust küsida, kas Eesti vajab igal sajandil uut Waldhofi? Euroopa suurim puupapivabrik Waldhof alustas tegevust 1899. Sedagi reklaamiti kui tehnoloogia viimast sõna­.