/nginx/o/2018/02/28/7647615t1hdb59.jpg)
/nginx/o/2018/02/28/7647463t1h06dd.jpg)
Mõistan Mark Soosaare luigelaulu meenutavat sõnavõttu 22. veebruari Pärnu Postimehes, aga teisalt on iga lõpp millegi uue algus. Loodus ei salli tühja kohta ja ühel või teisel moel tekib Pärnusse uus keskus, kus pärnakad saavad kunsti nautida ja millel oleks kogukondlik roll kunstielu edendamisel.
Seni tehtud poliitiliste otsuste tagajärjel sulguvad suure tõenäosusega Pärnu uue kunsti muuseumi uksed. Kas sellised otsused meeldivad pärnakatele või ei, on igaühe enda otsustada, kuid igal juhul oleks aeg mõelda uue kunstimuuseumi peale. Seda muuseumi saab esimestest faasidest alates senisest paremini teha. Jätkusuutlikumalt, kuluefektiivsemalt, atraktiivsemalt ehk tulusamalt ja suuremale hulgale inimestele. Pärnaka ja lapsevanemana näen eelkõige vajadust kaasata projekti kunstiharidus, et tulevased põlvkonnadki mõistaksid pakutava sisu ja ilu.