Pärnu jõejääs on praod ja jääkaas kohati üliõhuke, kuid tirgutajaid see tagasi ei hoia

Lääne päästekeskuse mõõtmistulemuste kohaselt on jääkaas Pärnu jõel mõne koha peal vaid mõne sentimeetri paksuseks sulanud ja piki jõge on tekkinud pragusid, kuid kalamehi see eemal ei hoia.

Pärnu päästekomando rühmapealiku Riho Linnase sõnutsi on jää väga õhuke näiteks Pärnus Kastani tänava otsas, mille lähistele jääva pumbajaama juures on vesi jääl ja jää paksuseks mõõdeti seal 5–10 sentimeetrit. Pumbajaama juurest on jõega risti tekkinud suur pragu.

Linnase jutu järgi olevat kalamehed näinud sealkandis lapsi jääl jooksmas ja jääle kive viskamas. Päästja ütlust mööda olevat kalastajad ohtlikus kohas viibinud lapsi hurjutanud ja nad sealt ära ajanud.

„Lapsevanemad peaks oma võsukestel silma peal hoidma ja rääkima ohtudest jääl,” ütles Linnas.

Täna nägi kalastajaid jõejääl kesklinnas ja Kalevi sõudebaasi lähistel. 

Linnas ütles, et tirgutajaid pole tulnud õnneks päästa, kuid märkis, et jääolusid tundvatelgi inimestel tuleks enne mõelda, kas jääle minna ja millist eeskuju nad oma tegevusega annavad.

Pärnu päästekomando rühmapealiku sõnade kohaselt mõõdeti Pärnu jõel kesklinnas Port Arturi all jää paksuseks 17 sentimeetrit, Papiniidu silla juures 20 sentimeetrit ja Reiu jõe suudmes 27 sentimeetrit.

Pärnu laheski on rannast umbes kilomeetri kaugusel juba lahtine vesi. „Merejääle ei tasu enam minna, sest see võib liikuma pääseda,” märkis Linnas.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo nõunik Riivo Mölter kinnitusel on kevadilmadega juhtunud, et hommikul küllalt tugevaks hinnatud jääst vajub päeval kalamees läbi: jääolud võivad muutuda tundidega. Kuigi jalgsi liikumiseks peetakse turvaliseks kümne sentimeetri paksust jääkatet, ei pruugi see reegel kevadel enam kehtida. Jääle koguneb sulavesi, mis lisab koormust ja soojenev vesi sulatab jääd altpoolt.

Kevadise hapra jääga on alati seotud riskid. Kui jäälemineku vajadus on tõesti suur, peab enne veekogule minemist kaela riputama jäänaasklid ja vile ning veekindlasse kotti pakitud telefoni.

Väga oluline on hoida silm peal lastel, kes uudishimust jää peale mängima minna võivad. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabinumbril 112.

„Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid, näiteks jää pragiseb või vajub, tuleb keharaskus viivitamatult laiali jagada ja lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi,” lisab Mölter.

Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtute läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine.

Mida teha, kui vajud läbi jää

• Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.

• Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust väljasaamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinnapoole, kust tulid.

• Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja soojadesse oludesse.