Aprillis tehtud arheoloogiline seirega tuli Põhja-Pärnumaal ilmsiks üle 15 kiviaja asulakoha, millel esmasel hinnangul vanust 3500–6500 aastat.
Pärnumaal leiti üle 15 kiviaja asulakoha
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
24. aprill 2018, 18:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Teaduslikke järeldusi esitada on vara, aga kindlasti võib öelda, et piirkonna väikesaared, praegused Kirbla, Lautna, Lihnutsi kants, Lihula, Alaküla, Massu ja Salevere kõrgendik olid kiviaja küttide-kalameeste seas aktiivses kasutuses, aga ilmselt üheski neist püsivalt ei elatud,” sõnas uuringuid korraldanud Tallinna ülikooli doktorant Kristjan Sander.
“Püsivalt võidi elada juba varem teada olnud Kaseküla ja Esivere asulakohaga suuremal saarel. Lähimad asulakohad mandril on samuti minu leitud: Üdrumal ida pool ja Tuudi lähedal Nurme külas muinaspoolsaare tipus,” selgitas Sander.
Ainsaks esemeleiuks jäi seekordsel seirel Massult leitud neoliitiline tulekivist nooleots, ülejäänud leiud on kõik kiviesemete tootmisjäägid.
“Kui tolleaegsed inimesed midagi valmis toksisid, jäi maha kümnete, sadade ja tuhandete kaupa jääke. Kiviasjade tegemisel lüüakse ju toorikust kilde välja, kuni õige kuju on saavutatud. Arusaadavalt on siis neid kilde ka palju rohkem, kui esemeid ja neid kilde on teatud tunnuste järgi võimalik eristada,” avaldas arheoloog.
“On eri tunnuseid, üks on seegi, et kild peab terav olema. Samal ajal vaadatakse, kas ja millised on löögijäljed, need peaksid iga killu peal konkreetselt eristatavad olema. Neid kõrvutame seniste teadmistega ja saame teada, millise tehnoloogiaga need tehtud on: kas kivi töödeldi teise kivi või näiteks sarvetükiga,” sõnas Sander.
Kõige kõrgemal asuvad rannamoodustised piirkonnas on Sandri väitel veidi üle 7000 aasta vanad ja jälgitavad nii tollaste saarte ümber kui piki rannikut. Suurem osa asulakohti on aga nooremad, kuni kiviaja lõpuni välja, mis Sanderi hinnangul teeb seekordsete leidude vanuseks umbes 3500–6500 aastat.
“Varem oli Läänemaalt teada täpselt kaks kiviaja asulakohta. Mina olen nüüd mitukümmend juurde leidnud, see oli täiesti uurimata maa,” rääkis arheoloog. Täpsemalt on Sander viimastel aastatel teinud seiret Läänemaal Nõva piirkonnas, Raplamaal Teenuse ja Vana-Vigala kandis ja nüüd jõudnud lõunasse, Hanila ja Lihula kanti.
“Kogu Eesti arheoloogia uurimisseis on mitmes paigas lünklik: ei piisa inimesi, kes sellega tegeleksid. Kui ma oma doktoritöö teemat valisin, otsisingi välja koha, kus kiviaja asustust oli kõige hõredamalt leitud,” avaldas Sander.
Uuringud algasid aprilli alguses ja kui esmalt oli nende kestuseks plaanitud kuu, siis piirkonnas kolmandat sedalaadi uuringut korraldanud Sanderi sõnutsi lubasid head ilmaolud töödega seekord märksa kiiremini ühele poole saada.
Doktoritöö valmib Sanderi sõnutsi ülejärgmisel aastal ja selle aasta seirest selgub, kas välitöid tehakse piirkonnas tulevalgi aastal. Juba tänavu aga peaks valmima artikkel Nõva piirkonnast leitud muististe kohta.