Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
parnu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Protex Baltile kipub Pärnu kitsaks jääma

AS Protex Balti Pärnu õmblusvabriku 135 töötajast on vaid neli mehed. Mehi kohtab vuravate õmblusmasinate taga siis, kui mõni seade töötamast tõrgub. FOTO: Urmas Luik

Kolme aasta eest Pärnu Marati endistesse ruumidesse kolinud aktsiaselts Protex Balti haub laienemismõtteid Pärnust väljas, sest kohapeal pole õmblustöö tegijaid enam võtta.

Hummulis ja Pärnus tegutseval ettevõttel on Valgamaal palgal 35 ja Pärnus 135 töötajat, kuid kahest suuremat õmblusvabrikut kummitab Norra omanike sõnutsi asjaolu, et väljaõppinud õmblejad on siitkandist otsa saanud.

“Et Pärnust pole kerge leida kvalifitseeritud õmblejaid, ei saa välistada, et kolime osa tootmist paika, kus meil tööjõuga muret poleks. Tahame laieneda ja uusi inimesi palgata, aga praegu ei saa anda garantiid, et me seda just Pärnus teeme,” tõdes AS Protex Balti juhatuse liige Martin H. Pedersen.

Protex Balti tegevjuht Tiiu Voitk, kes iga nädal jagab tööaega Pärnu ja Hummuli vahel, oli Pederseniga nõus ning nentis oma aastatepikkuse Hummuli kogemuse põhjal, et õmbleja elukutse paraku noori ei ahvatle.

“Ja teades, et meie partneritest nii mõnigi plaanib oma toodangu mahtu mitmekordistada, peame mõtlema uutele ruumidele, töötajatele ja seadmetele, sest me õmbleme allhanke korras. Kasvavad meie partnerid, kasvame meiegi,” ütles Voitk.

Idast tagasi Euroopasse

Protex Balti seob tuleviku Baltikumiga, sest tekstiiliettevõtete hoiak kolida oma tootmine Hiinasse või Indiasse hakkab Voitki ja Pederseni hinnangul muutuma. Aasia riikide senine trump – madalad tööjõukulud – on viimastel aastatel kõvasti kurssi muutnud ja pööranud kaalukausi tagasi Euroopa kasuks.

“Paljud Skandinaavia kergetööstussektori ettevõtted toovad oma tootmist Indiast-Hiinast tagasi Balti riikidesse. Pakun, et siin regioonis on Eesti suurim konkurent Leedu ja seda põhjusel, et Eesti, muidu igati super riik, on kõige kallim madalate tootmiskuludega riik maailmas. Paljudele Rootsi ja Norra ettevõtjatele laveerib siinse tootmise mõttekus piiri peal,” sõnas Pedersen.

Pärnus takistab Protex Baltil peale õmblejate põua laienemast Marati kunagine hoone, mis kasvukavale ruumilised piirangud seab.

Pederseni jutu järgi hoitakse uute tootmispindade suhtes silmad-kõrvad lahti, kui sobiv pind leitakse mujalt kui Pärnust, kolitakse osa tootmist siit ära. Kui võimalik, soovitakse pinda rentida, kuid mõeldud on ka päris oma tootmishoone ehitamisele.

Voitki ja Pederseni kinnitusel pole õmblusvabriku puhul olulisim allhankepartnerite soodne ligipääs tehasele, vaid see, et õmblejad vaevata tööle jõuaksid.

“Seega pole meile tähtis niivõrd rongi- ja laevaühendus, kuivõrd just hea bussiühendus,” täpsustas Pedersen. Lisades, et Eestist mõnda teise Ida-Euroopa riiki minekut Protex Balti ei kaalu. Meie riigi kasuks kõnelevad töötajate hea tase, usaldusväärsus ja täpsus ning tõsiasi, et Eesti on ärikultuurilt Norraga sarnane.

“Milleks ehitada vabrik kusagile Ukrainasse, kus peaksime muretsema organiseeritud kuritegevuse pärast ja kus inimesed on nagu hispaanlased, et ei pea kinni tähtaegadest ega võta kohustusi tõsiselt,” oli Pedersen Eestis jätkamise meelt.

Miinusest saadi jagu

Kui Protex Balti 2008. aasta alul oma tootmise Hummulist Pärnusse laiendas, lõid kätte jõudnud majandussurutise aastad ettevõtte uue vabriku kaheks aastaks miinusesse. 2010 lõppes juba 1,3 miljoni krooniga plussis. Käesolevaks aastaks on kasumiprognoosid veel optimistlikumad.

Voitki meenutust mööda ei löönud kehv aeg Norra omanikke verest välja, vastupidi: juhatus otsustas nii Pärnu kui Hummuli tehasesse investeerida ja värvata lisatöötajaid.

Protex Balti teeb Pärnus tööd kolmel liinil: ühel toodetakse T-särke, aluspesu, lasterõivaid ja pealistrikoost riideesemeid, teisel spordirõivaid ning kolmandal diivanipolstreid ja -katteid.

Allhankijaid on Pärnu tehasel kümmekond. Neist peamine on teise Norra firma Trimtex Sport Eesti tütarfirma osaühing Trimtex Baltic, mis asub Pärnus Protexiga samas majas.

Trimtexi tellimusel valmistab Protex Balti professionaalseid spordirõivaid orienteerujatele, suusatajatele, jalgratturitele.

Enamik Trimtex Balticu spordirõivaste kangastest on algul valged. Protexi Pärnu vabrikus lõigatakse tulevaste ratturite või suusatajate kombinesoonide tarvis riie lahti ja õmmeldakse kokku, värvilised transfer-prindid, kirjad ja logod teeb rõivastele Trimtex Baltic.

Protexi Balti vabrikutes õmmeldu läheb peamiselt Skandinaaviasse, vähesel määral Eestisse. Näiteks tehakse Pärnus Eesti mööblitootja AS Antsla Innole pehme mööbli polstreid ja kangaid. Kuid lõviosa Antsla Inno toodangust sõidab ikkagi piiri taha.

Protexi Hummuli tehase toodang ulatub villastest mundritest koerteriiete ja kaelarihmadeni. Kahe tehase tootearendusosakond asub aga Pärnus. Siin on muu hulgas tehtud lõiked ja visandid Norra ja Rootsi orkestrite, isegi kõrgete ametikandjate paraadrõivaste tarbeks, näiteks kavandatud rõivad, mida Rootsi kuninglik auvahtkond kandis kroonprintsess Victoria pulmapäeval.

“Kuid suurem osa meilt tellitud rõivaste kujundusest alates T-särkidest kuni imikurõivasteni tuleb tellijalt, meie rõivakonstruktorid disainivad vähesel määral. Mis puudutab villaseid esemeid, siis neid õmmeldakse ainult Hummulis, Pärnu pärusmaa on trikotaaž- ja spordirõivad,” tutvustas Voitk.

Ka haiglate operatsioonitubade rõivad ja linad, mille lõiked konstrueeritakse Pärnu osakonnas ja õmmeldakse kokku Hummulis, lähevad kasutusse Eestist kaugemal.

Tagasi üles
Back