Seiklejatest pärnumaalased Hispaania kodusõjas

Hispaania kodusõja kohta on ilmunud kaks sama­nimelist raamatut “Hispaania tules”. Esimene ilmus 1937. aastal, põhiautorid Vares-­Barbarus ja Nigol Andresen. Teise raamatu pani kokku Vassili Riis aastal 1965. Foto: Erakogu

Eesti suuremad lehed­ kajastasid mullu Hispaanias ja eriti Kataloonias toimunut. Hispaania kodusõja 1936–1939 sündmusi kajastasid Eesti lehed samuti, kuid sõja venides taandusid sõnumid järjest tagumistele külgedele. Tabloidide nagu Rahvaleht ja Uudisleht kõrval ei põlanud kodusõja teemat isegi poliitiliselt neutraalsem Päevaleht.

Peaminister riigivanema ülesannetes Konstantin Päts keelas dekreediga 20. veebruarist 1937 Eesti kodanikel osavõtu sõjast ­ükskõik kummal sõdival poolel. Keelatud oli värvata vabatahtlikke sellest sõjast osavõtmiseks ja teha propagandat. Süüdlane langes karistuse alla ja võidi kuni kolmeks aastaks panna vangimajja. Ent ­alati on leidunud inimesi, kellele seadused pole olnud täitmiseks. Nii võttis valitsusvägede poolel ­sõjast osa ligemale 100 eestlast. Mässujuht Francisco Franco poolel sõdijate kohta ei oska keegi mingisugust arvu pakkuda.

Ideelisi kodusõdalasi, see tähendab sotsialiste ja kommuniste oli eestlaste hulgas vähe, enamik neist olid kas seiklejad või kriminaalse taustaga. Peale selle mõni laevamees, kes eelistas meresõidule sõdimist, kuna sõja algul maksis Hispaania valitsus interbrigaadide sõjameestele kõrget päevatasu, mis oli Eesti meremehe palgast tunduvalt suurem.