Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
parnu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuno Raude: Miljööväärtusega avaliku ruumi säilitamine Raekülas on ohus

Kuno Raude. FOTO: PP

Pärnul on kõik looduslikud ja logistilised eeldused, et olla imetlusväärne merelinn, mis õhu-, mere-, auto- ja raudtee kaudu on ühendatud Euroopa suurte ning väikeste linnadega.

Pärnu linn, tõenäoliselt ainus Helsingit ja Berliini tulevikus ühendava Rail Balticu peatuspaik Riia ja Tallinna vahel, peaks hoolega valmistuma lõunast ja põhjast tulevate reisijate vastuvõtuks.

19. juulil 2007 linnavolikogu kinnitatud üldplaneeringu lähteülesande kohaselt tuleb Pärnus ”luua alused ruumilist omapära loovate ja mõnda ajalooperioodi iseloomustavate ja ainulaadsete objektide, väärtusliku loodusliku ja ehitatud keskkonna säilimiseks maksimaalses ulatuses”.

Kehtestatud ”Pärnu linna üldplaneering” näeb ette reisijate raudteejaama säilitamise Raekülas. Erinevalt linna üldplaneeringu lahendusest soovitakse Pärnu linnavolikogu 21. veebruaril 2002 kehtestatud ”Riia maantee – Papiniidu – raudtee vahelise maa-ala detailplaneeringus” paigutada raudteejaam ”kesklinnale lähemale”.

Linnaehituslikult on see mõtteviis ehk õigegi, vaatamata sellele, et Papiniidu sillast kesklinna poole ei ole raudteejaama võimalik paigutada. Jaama konkreetne asukoht jäi detailplaneeringus millegipärast määramata. Mis peamine: detailplaneering on vastuolus hierarhia redelil kõrgemal seisva üldplaneeringuga!

Volikogu ei tea, mida teeb

Linnavolinike vastuolulise tegevuse tulemusena pandi ”seaduslik” alus 1984. aastal projekteeritud Raeküla raudteejaama hävingule ning maa ja hoonete üleminekule erakätesse. Puhuma hakkasid uued, kellelegi kasulikud turumajanduslikud tuuled, mis sageli linna arengut üldistes huvides pigem pärsivad, kui edasi viivad. Endise Raeküla raudteejaama hoonete uus omanik asutas 2004. aastal valminud projekti alusel nendes renoveeritud ruumides Rae kohviku, mis tegutses käesoleva aasta alguseni.

Nüüdseks on Raeküla raudteejaama kinnistu omandanud AS Olerex, mis soovib uut detailplaneeringut koostamata Raeküla raudteejaama hooned lammutada ja tüüpprojekti alusel rajada linna väravasse, Raeküla mändide alla kütusetankla!

Kas isikupäratu bensiinijaama ehitamine looduslikult miljööväärtuslikku keskkonda, möödunud sajandi 80ndate alguses ehitatud omapärase, Eesti ainsa postmodernistliku jaamahoone asemele on kooskõlas avalike huvide ja linna üldplaneeringus püstitatud eesmärkidega? Arvan, et mitte.

Tuleb nõustuda linna üldplaneeringu lähteülesandes kirja pandud nõudega, mille kohaselt sellealased ”uued arendused tuleks suunata väheväärtuslikele aladele eesmärgiga luua ka seal uut väärtuslikku keskkonda”. Et kehtiv ”Riia maantee – Papiniidu – raudtee vahelise maa-ala detailplaneering” on vastuolus linna üldplaneeringuga ning muutub krundi ehitusõigus ja maa kasutamise sihtotstarve, on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huve arvestava uue Raeküla raudteejaama maa-ala detailplaneeringu koostamine möödapääsmatu, seda enam, et see planeering on lähiaastate ehitustegevuse seaduslik alus.

Annan endale aru, et kujunenud olukorra muutmine on valus, kuid mitte võimatu.

Raeküla raudteejaama alast

Olen seisukohal, et Raeküla raudteejaama ala tuleks taastada või reserveerida üldist huvi pakkuva avaliku ruumina, mida Raeküla linnaosas niigi napib. Korrastatud ja vajadusel ehituslikult täiendatud Raeküla raudteejaama hooned, mis koos kõrghaljastusega moodustavad miljööväärtusliku keskkonna ja on seni olnud linna sotsiaalse ja tehnilise taristu oluline osa, moodustades ühtse terviku üle tee paikneva Raja-Lennuki tänava vahelise miljööväärtusliku alaga, tuleks säilitada senist funktsiooni kandvaa.

Või ehitusõiguse muutmise kaudu võtta kasutusele linna kultuuriasutuste (eri ühiskonnagruppide vajadused, raudtee- ehk laiemalt transpordimuuseum, Konstantin Pätsi muuseum: ta vanemad olid seotud Raekülaga, matkamaja) arendamise või linnavõimule teadaolevate muude pakiliste küsimuste lahendamise huvides. Järgneks arhitektuurivõistlus konkreetsete ülesannete lahendamiseks.

Öeldust tulenevalt oleks mõistlik määrata kõnealuses või algatatavas detailplaneeringus Raeküla raudteejaama ala miljööväärtusega hoonestusalaks, mis tulevikuski säiliks koos üle Riia maantee asuva miljööväärtusega hoonestusalaga. Ühtlasi tuleks muinsuskaitseametile teha ettepanek võtta kultuuriväärtusega jaamakompleks ajutise kaitse alla. Olen sellekohase ettepaneku linnavalitsusele esitanud.

Kas pärnakad, kelle hulka siinkirjutaja on 29 aasta jooksul julgenud ennast arvata, eriti aga Raeküla elanikud, toetaksid neid ideid? Kas linnavolikogu ja -valitsuse liikmetel jätkub tahtmist ning huvi planeeringualased möödalaskmised heastada? Või on õigem mõtteviis ”rong on läinud” ja ilmetu bensiinijaam sobib Raekülla miljööväärtusega Riia tänava äärde küll?

Ei saa välistada, et praeguses asukohas tuleviku tarbeks reserveeritav Rail Balitca Pärnu raudteejaama asukoht, kui selline otsus peaks vastu võetama, paikneb mõnekümne aasta pärast linna keskmes, vähemalt mitte äärelinnas. Ühtlasi võiks seal asuda (Via Baltica vahetu naabrus) Kirde- ja Kagu-Eestist Pärnusse suunduvate busside suurem peatuspaik. Nii saaksid rongisõitjad vajadusel mugavalt edasi liikuda maa- või linnabussidega ja vastupidi.

Linnasisese ühenduse meresadama ja lennujaamaga tagavad taksod. Ei teeks paha, kui läheduses oleks hotell või hotellid, taksopeatused, reisijaid ja Raeküla elanikke teenindav kaubanduskeskus.

Majanduslangus ei kesta igavesti. Kindlasti kasvab linn eelolevatel aastakümnenditel kiiremini, kui oskame arvata. Ei tohi eksida linna arengu seisukohalt kaugele ulatuvate strateegiliste otsuste ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel, milles Pärnu linna ja maakonna elanikel on kodulinna kujundajate ning valijatena eriline roll.

Tagasi üles
Back