Häädemeeste vald vedas viie riigi Grundtvigi projekti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Festivali “Universong” þüriis istusid Tenerife lõppkohtumisel hindajatena Häädemeeste valla projektipartnerid Hispaaniast, Bulgaariast, Lätist ja Eestist, tööhoos on Grundtvigi juhtohje hoidnud Toomas Abel (paremal).

FOTO: Erakogu

Häädemeeste abivallavanem Toomas Abel vedas kaks aastat valla koordineeritavat rahvusvahelist Grundtvigi projekti, mis oli suunatud täiskasvanuõppele ja kultuuritavade tutvustamisele partnerriikides.

Heinakuul jõudis Grundtvigi õpikoostööprojekt “Euroopa kultuuripärand – võimalused elukestvaks õppimiseks” lõpusirgele.

Eesti, Läti, Bulgaaria, Itaalia ja Hispaania kui projekti partnerriikide esindajate kohtumine toimus Tenerifel samaaegselt rahvusvahelise laulufestivaliga “Universong 2011”. Eestit esindas sellel edukalt laulja Rolf Roosalu, žürii töös osales Grundtvigi meeskonnast koduriigi esindaja.

Abel esines nii Hispaanias kui varem Itaalias ingliskeelse ettekandega “Traditsiooniline kultuur kommertsühiskonnas – näiteid Eestist” ja see pälvis kohe vastukaja.

Tavad või mood

Abeli jutu järgi läbis tema ettekannet kultuuritraditsioonidest positiivne hoiak, kõneldut täiendas ta videolõikude ja fotodega ning keskne käsitlus hõlmas rahvatantsu “Tuljak” nii tavakohases esituses üdtantsupeol kui selle töötlusi. Kuulajates tekitas elevust Muhu mustrite kasutamine isegi kalossidel ja etnosokkidel ning Eesti 2004. aasta eurolaulu, võrukeelse “Tii” näitamine ansambli Neiokõsõ esituses.

Ettekande lõpus esitas kõneleja retoorilised küsimused: kas tänapäevane esitus hävitab traditsioonid ja kas popkultuur on järgmise põlvkonna kultuuripärand. Bulgaaria esindus oli sunnitud tõdema, et neil on tänapäevane moodne käsitlus surumas tagaplaanile traditsioone, muutudes kommertsiks.

Ligi kolme tuhande elanikuga Läti piiri äärne Häädemeeste vald sattus Grundtvigi juhtohje hoidma juhuse läbi, sest Abel käis 2006. aastal Riias huvitegevuse projekti lõpuseminaril, kus Itaalia esindajad otsisid endale Eestist Napoli laulufestivalile osalejaid ja pakutud võimalusest haaras kinni Pärnu Kunstide maja. Rahvusvahelise žürii liikmete vahel keris mõttearendus vajaduseni näha teiste kultuuriüritusi ja saada korralduskogemusi. Nii jõutigi viit riiki ühendava Grundtvigi elukestva õppe programmini, mis Häädemeeste eestvedamisel kestis 2009. aastast tänavu juuli lõpuni.

Võimalus kaasatusega

Rahvusvahelise haardega projektiga haakus juhtrollis oleva Häädemeeste valla aktiivse partnerina Pärnu Kunstide maja ja õpetaja Endla Murd ning tema õpilased, kes esinesid edukalt traditsioonilise muusika festivalidel Itaalias Napolis ja Bulgaarias Baltšikis.

Silmaringi avardasid ja ürituste korraldamise kogemusi said võimaluste piires Häädemeeste valla kultuuritöötajad ja muusikaõpetajad, nagu Tiina Laidla, Aire Koop, Lelde Jalakas ja teised.

Grundtvigi projektipartnerriikide esindajad käisid suvel juhtpartneri juures Häädemeestel ajal, mil seal peeti tavakohast Põhja-Liivimaa festivali, õppisid töötubades eestlaste käsitöövõtteid ja tutvusid lähemalt kohalike kultuurikollektiividega.

“Põhja-Liivimaa festival jättis partnerriikide esindajatele väga sügava mulje, neid hämmastas, kuidas nii väikeste vahenditega saab teha nii rahvalikku ja toredat üritust, ja neil tekkis tahtmine tuleval aastal jälle siia tulla,” vahendas Abel lätlaste, bulgaarlaste, itaallaste ja hispaanlaste kogutud muljeid.

Sellega seonduvalt teeb Häädemeeste vald tulevikuplaane, millest jutukaaslane veel pikemalt ei kõnele, mainides, et need on seotud Grundtvigi partnerriikide kultuuriga.

“Osalemine festivaližüriides sai meile tavaks ja sellest on üks meie projekti “saadustest” – näpunäited festivalide korraldajatele, sealhulgas žürii tööst ja eriti laste konkurssidel. Ilmnes päris huvitavaid seaduspärasusi, kuid neid saan kommenteerida pärast töö valmimist,” rääkis Abel. Lisades, et festivalid ise olid vaid projektikohtumiste taustaks ja pakkusid tänuväärset õppematerjali ning uurimisainet, samal ajal lõõgastust pingelise päevatöö järel.

Grundtvigi ECHO projekti (nii on projekti koondnimetus) juunis Eestis toimunud kohtumise üks tipphekti oli Abeli arvates Itaalias hästi tuntud, väikelastele muusika õpetamiseks loodud Suzuki meetodi arendaja Marco Messina meistriklass Pärnusse üle riigi kohale tulnud muusikaõpetajatele ja lastevanematele.

“Ettekandest ja eriti praktilisest tunnist vaimustunud õppijad uurisid pärast hoolega, kuidas õnnestuks seda teemat põhjalikumalt edasi õppida, see oleks kindlasti uue suurema projekti aines, miks mitte Kunstide maja ja meie vallaga,” pakkus Abel.

Grundtvigi projektides ongi nii-öelda kaks osalejate liiki: meeskond, see tähendab partnerite projektijuhid, ja täiskasvanud õppijad, kes võivad olla õpetaja, treeneri või juhendaja rollis ning järgmisel kohtumisel juba ise teiste õpilased.

Ettevalmistamisel on internetis lehekülg, millelt huvilised saavad ülevaate Euroopa kultuurist, muusika õpetamise meetoditest, muusika- ja kunstifestivalidest, täiskasvanute mitteformaalse enesetäiendamise võimalustest, näevad videofilme ja fotokogusid, saavad lugeda seminaride ettekandeid, näidismaterjale ja juhiseid.

Häädemeeste valla juhitud projekti partnerid olid kunstikeskus Stringendo Bulgaariast, organisatsioon Universong Festivalid Tenerifelt Hispaaniast, kultuuriselts Cimarosa Napolist Itaaliast, kultuuriühing Atspulgs Lätist. Tekkis palju isiklikke kontakte, millele tuginedes saab oma ettevõtmisi laiemalt tutvustada.

Partnerlus eelkõige

“Selle projekti juures tuleb osata mõelda mitte ainult oma inimestele, vaid kõigile partneritele korraga,” leiab Abel. “Minu ja meie õppijate rühma tegevus mõjutab kõiki partnereid, annab neile midagi ja samas meile endile, see õpetab nägema elu laiemalt, oma asutusest, vallast, riigist kaugemale.”

Häädemeeste valla nimel ulatuslikku projekti vedanud Abel kinnitas, et tal ei ole Grundtvigi tõttu põhitööl midagi olulist tegemata jäänud. Pigem vastupidi: projekti jaoks on aega vajalikust vähemaks jäänud, sest eelkõige tuleb täita igapäevased tööülesanded. “Sisuliselt on see vabatahtlik töö, mis sest, et lähetuste ajaks puhkust ei saa võtta,” selgitas ta, kuid lõpparuande koostamiseks kirjutas ta siiski tööandjale nädalaks puhkuseavalduse.

Täiskasvanuharidusele suunatud Grundtvigi programmile on Eestis õla alla pannud SA Archimedese hariduskoostöö keskus ja seda rahastab Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri programmibüroo.

Häädemeeste valla eestvedamisel viie riigiga seotud projekti tarbeks oli vallavalitsusele eraldatud 15 000 eurot. Omaosalus oli aga igapäevane töö, mida kultuurialal tehakse.

“Ise sain ääretult palju uut kogemust suhtlemisel eri kultuuride esindajatega ja teadmise, kuidas juhtida rahvusvahelist projekti,” rääkis Abel. “Projektis oli tegemist põhiliselt festivalide korraldajatega ja see, kuidas nad suudavad oma konkreetsest üritusest välja tulla ja mõelda koostööle, oli õpetlik.”



Grundtvigi programm

 On olnud eestlastele avatud 2001. aastast.

 Täiskasvanuharidusele suunatud programm on laiaulatuslik, hõlmates nii üldist, kultuurilist kui sotsiaalset õpivaldkonda ja iseseisvat õpet.

 Saanud nime Taani vaimuliku ja kirjaniku Nikolai Frederik Severin Grundtvigi (1783-1872) järgi, teda peetakse rahva- ja täiskasvanuhariduse rajajaks.

 Grundtvig arvas, et igaühel, olenemata east või taustast, peaks olema võimalus õppida kogu elu vältel.

 Programm aitab täiskasvanud õppijatel ja nende koolitajatel hankida kogemusi teistest riikidest heade tavade ja kogemuste vahetamist soodustavate projektide toetamise kaudu.

 Programm toetab mitmepoolseid projekte ja võrgustikke, mis edendavad täiskasvanuhariduses uuenduslikke lähenemisviise.

 Projekti rahastab Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri programmibüroo ja seda toetab Eestis SA Archimedese koostöö keskus.

Andmed: Pärnu Postimees

    Tagasi üles