Pärnu linnale laekuva üksikisiku tulumaksu summade suurus ei ole viimasel kahel aastal rõõmu pakkunud. Kui võrrelda omavahel 2009. ja 2010. aastat, siis mullu oli varasemaga kõrvutades vaeglaekumine jaanuarist septembrini ning vaid kolm aastalõpu kuud pakkusid mõneti leevendust.
2010. ja 2011. aasta võrdlus ei too samuti midagi lustilist. Jaanuar, veebruar ja juuli olid miinusmärgiga tänavuse aasta kahjuks. Ülejäänud kuud on olnud pisut etemad, kuid kokkuvõttes on Pärnu linn saanud siiani vähem tulumaksu kui mullu.
Maksulaekumistele pani mind mõtlema eelmise nädala reedel Pärnu Postimehes avaldatud kurb statistika. Kümne aastaga on Pärnu linnas üldhariduskoolide õpilaste arv kahanenud ligi 2700 võrra. Arvestades asjaoluga, et õpilasi on linnas praegu üldse kokku 6057, on langus kohutav.
Pärnu maakoolide saatusele ei taha mõeldagi: kümne aastaga on õpilaste arv langenud üle 2800 võrra ja 6348 õpilasest on alles veel vaid 3538 õpilast. Sama tendentsi jätkudes võib Pärnu ja Pärnumaa end hakata pidama ääremaaks selle sõna kõige halvemas tähenduses.
Pelk üldise rahvaarvu kahanemine Pärnumaal ei ole sellist langust põhjustanud. Kui 2000. aastal elas Pärnumaal 91 363 inimest, siis 2011. aastal 88 327. Statistikaamet kinnitab nii.
Küll lähevad arvud tõsiseks, kui vaadata elanike vanuselist koosseisu. Kui 2000. aastal elas siinmail 14 249 kümne- kuni 19aastast noort, siis 2011. aastaks oli neid ainult 9681.
Veel nooremate puhul – imikutest üheksa-aastasteni välja – sellist kohutavat langust ei ole: kui 2000. aastal oli Pärnumaal selles vanuses elanikke 10 337, siis nüüd 9006.
Ainsana annab positiivseid signaale Pärnumaa 20–29aastate elanike arv. Kui 2000. aastal elas siin 10 890 mainitud vanusegrupi noort inimest, siis tänavu on neid 14 576. Nagu muud Eesti piirkonnad naudib Pärnugi selles vanusegrupis sinimustvalgete lippude lehvides puhkenud beebibuumi tulemusi.
Linna- ja vallavõimude esmane ülesanne on teha kõik endast olenev, et need 20–29aastased noored Pärnumaale pidama jääksid. Kui näiteks iga kolmas neist otsustab parema elujärje otsinguil Tallinna või välismaale elama minna, võib Pärnumaa end juba ette kuulutada demograafilise kriisi piirkonnaks. Selle ärahoidmiseks on vaja reaalseid tegusid. Suvepealinna tiitliga eputamine on selle taustal üsna kohatu.