Pärnumaal lisandub kuus paarsada uut töökohta

Foto: Ants Liigus

Selle nädala seisuga on Pärnumaal end töötuks registreerinud 3016 inimest ehk üle poole vähem kui töötuse tipp-ajal mullu aprillis. Ehkki nädalas lisandub arvele sadakond töötut, nende üldarv langeb.

Kui arvele võtab end nädalas keskmiselt 100 töötut, siis töötuna arveloleku lõpetab pisut üle 100 inimese. “Sel kevadel langes töötute hulk järsult, siis jäi stabiilseks ja nüüd on hakanud vaikselt vähenema,” iseloomustas olukorda töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.

Õpilased tulevad

Septembris on töötute ridadesse lisandunud suve algul kooli lõpetanuid, aga kuna suhteliselt palju inimesi on samal ajal töökoha leidnud, pole töötuse numbrid kokkuvõttes kasvanud.

Mis puudutab suveteenindajaid, kes sügise tulles võinuks töötute ridu täiendada, siis nii ei juhtunud –ilmselt oli teenindajate seas palju kooliõpilasi. “Suviseid klienditeenindajaid pole märgatavalt lisandunud,” tõdes Mets.

Järsku töötute numbrite kasvu ei ole lähikuudel tõenäoliselt oodata, sest eelseisvatest suurkoondamistest on teada vaid plaaditehase oma. “Aga meil on juba läbi räägitud mõne tööandjaga, kes tahaksid osa neist töötajaist endale palgata,” selgitas Mets.

Samuti saab seoses eelseisva rahvaloendusega Pärnumaal pooleks aastaks tööd tublisti üle 100 inimese.

Palgatoetuse teenusega on tööle saanud iga kuu keskmiselt 30 inimest. Tööpraktika võimalust kasutab kuus keskmiselt 21 inimest, kellest 70 protsenti on hiljem püsiva töö leidnud.

Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arv hakkas märgatavalt tõusma märtsist. Kuus jõuab töötukassa Pärnumaa osakonna andmebaasi paarsada uut pakkumist. Mõni töökoht läheb päevaga, teine on pool aastat üleval.

“Kui on füüsiliselt väga raske töö, siis just tungi pole, aga hästi lähevad lihttööd,” märkis Mets. “Väga atraktiivne koht tööotsijate arvates, mida paraku liigub harva, on klienditeenindus 8–17.”

Pikaajalised töötud

Vaatamata suhteliselt aktiivsele töökohtade lisandumisele ja täitumisele, on suur murekoht pikaajalised töötud, kes kõigist arvelolijatest moodustavad üle poole. Põhjusi, miks need inimesed tööd ei leia, on mitu, aga pahatihti saab takistuseks liialt madal palk. Nimelt leidub tööpakkumiste seas rohkesti miinimumpalgaga ametikohti, kuid enamasti on pakutav töötasu suurusjärgus 350 eurot.

Nii peabki inimene valima, kas istuda töötuna kodus ja riik maksab sotsiaaltoetust või minna ehk õige pisut suurema raha eest tööle, aga kaotada riigi toetus.

“On kliente, kes ei võta vastu töökohta, kus palk jääb alla 800 euro,” tähendas Mets.

Loomulikult on pikaajalisi töötuid palju maapiirkonnas, kus vabu töökohti pole või töölesõit neelaks sedavõrd suure osa palgast, et inimesel puudub motivatsioon madala tasuga töökoht vastu võtta.

Mets rääkis, et töötukassa üritab pikaajalisi töötuid kursustele saata, et nende konkurentsivõimet tõsta. Koolituse võimaldamist kaalub töötukassa juhul, kui aktiivse tööotsingu tulemusel on selgunud, et töölesaamine eeldab konkreetsete teadmiste omandamist.

2500eurone koolitus

“Töötuna arvelolijatel on õigus kursustele, aga need valitakse välja koostöös konsultandiga,” rääkis Mets. “Näiteks, kui pakume inimesele tööd, aga ta ütleb, et ei saa seda kohta vastu võtta, kuna puuduvad vajalikud oskused, siis kaalume, kas saaks neid teadmisi omandada koolitusega.”

Koolituste valik ulatub seinast seina: keevitaja, kokk, juuksur, raamatupidamine, klienditeenindus võõrkeelega, massaaþ …

Töötukassa tasub koolituskaardiga kursuste eest kuni 2500 eurot ja töötukassa partnerite hulka kuulub 171 koolitajat, kellest Pärnus on suurim kutsehariduskeskus.

Koolitusel osaleb keskmiselt 86 klienti kuus, pool neist on seejärel asunud tööle kuue kuu jooksul.

“Usinalt kasutatakse nõustamisteenuseid, nagu näiteks psühholoogiline ja võlanõustamine,” rääkis Mets. “Vähem on kasutatud puuetega inimestele mõeldud teenuseid. Kutsumegi üles tööotsijaid endast märku andma, kui neil on tööleasumisel takistuseks tervislikud põhjused ja nad vajavad näiteks töökoha kohandamist, abivahendi kasutada andmist või muid teenuseid. Samuti ootame pöördumisi tööandjatelt, kes soovivad tööle võtta puuetega inimesi.”



Pikaajalised töötud

31. augustil oli Pärnumaal 1687 registreeritud pikaajalist töötut, kes moodustavad 54,4 protsenti kõigist töötutest.

Vanus    Arv
16–24    270
25–54    1121
Üle 55    296
KOKKU:    1687

Pikaajaline töötu ei ole eelnenud 12 kuu jooksul tööga hõivatud olnud.

16–24aastane inimene on pikaajaline töötu, kui ta pole töötanud pool aastat.

Allikas: töötukassa



Töötud Pärnumaal

Registreeritud töötute arv Pärnumaa omavalitsustes jaanuari ja augusti lõpu seisuga.

Pärnu     2197    1600
Sindi     213    145
Are     65    51
Audru     280    187
Halinga     132    87
Häädemeeste    150    75
Kihnu     36    16
Koonga     59    48
Lavassaare    35    26
Paikuse     154    100
Saarde     189    126
Sauga     196    132
Surju     61    46
Tahkuranna     134    81
Tootsi     30    57
Tori vald    80    55
Tõstamaa     52    39
Varbla     64    50
Vändra vald    87    55
Vändra alev    99    51

Allikas: töötukassa



Gerli Mets, töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja:

“Vähem on kasutatud puuetega inimestele mõeldud teenuseid. Kutsumegi üles tööotsijaid endast märku andma, kui neil on tööleasumisel takistuseks tervislikud põhjused ja nad vajavad näiteks töökoha kohandamist, abivahendi kasutada andmist või muid teenuseid. Samuti ootame pöördumisi tööandjatelt, kes soovivad tööle võtta puuetega inimesi.”



Töötukassa toel tööle

Pärnus Rüütli tänavas oma äri avanud kosmeetik Ruth Rosimannus oli läinud aasta lõpus seisus, kus pärast lapsega kodusolemist tuli tagasi tööellu naasta.

“Kuna olin enne töötanud FIEna ja mu koht oli vahepeal ära antud, pidin mõtlema, mida nüüd edasi teha. Tuttavad soovitasid töötukassa poole pöörduda,” rääkis Rosimannus.

Töötukassast taotles naine ettevõtluse alustamise toetust. Saadud 70 000 krooni eest sisustas ta oma kabineti ning ostis tööks vajalikud vahendid. Töötukassa pakkus Rosimannusele ettevõtluse alustamise koolitustki, aga kuna naine oli varem ettevõtjana juba töötanud, loobus ta pakkumisest. Küll kasutas ta töötukassa vahendatud erialast koolitust.

“See, et töötukassa maksab kinni ühe erialase koolituse, oli mulle väga suureks abiks,” kinnitas Rosimannus. “Mina läbisin spetsiaalse koolituse, mida nüüd iga päev oma töös kasutada saan.”

Rosimannus tegi juba enne töötukassa poole pöördumist eeltööd ja uuris, millist abi on võimalik riigilt küsida. “Mina küsisin ja töötukassa oli nõus, peale selle pakuti jooksvalt tööd, mis mulle võiks sobida,” meenutas ta.

Töötukassaga võttis Rosimannus ühendust mullu detsembri lõpus ja tänavu augustis avas oma Wax & Beauty kabineti. “Oleks saanud tegelikult isegi kiiremini, aga väikese lapse kõrvalt oli keeruline äriplaani kirjutada,” lisas ta.