Piiskop Aleksander: Kihnus toimub sinodaalne liturgia

Aleksander, Pärnu ja Saare piiskop. Foto: PP

Kihnu Püha Nikolai kirikus toimub pühapäeval erakordne sündmus, sinodaalne liturgia, millel teenib kolm piiskoppi: Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus, Tartu piiskop Eelia ning Pärnu ja Saare piiskop Aleksander.

Autonoomsel Eesti apostliku õigeusu kirikul ongi kolm piiskopkonda, nii et kõik on esindatud 225 aasta vanuses Kihnu kirikus, mille Nikolause kogudus on tegutsenud 163 aastat. Ajast, mil usuvahetusliikumise tulemusena läks enamik kihnlasi luteri usust õigeusku ja pühakojale ehitati sibulkuppel.

Kihnu jääb Pärnu ja Saare piiskopkonda, mille esimene piiskop Aleksander (kodanikunimega Aleksander Hopjorski) pühitseti ametisse kaks ja pool aastat tagasi.

Miks sinodaalne liturgia toimub mere taga, Kihnus?

Sinodis ehk piiskoppide kogus kokkulepitu järgi toimub aasta jooksul sinodaalne liturgia üks kord igas piiskopkonnas. Tänavu esimene oli veebruaris Tallinnas, järgmine juunis kõikide Eestimaa pühakute mälestuspäeval Tartu Jumalaema katedraalkirikus. Selles kirikus asuvad pühade märtrite, preestrite Mihhaili ja Nikolai säilmed, nad läksid märtrisurma koos püha piiskopi Platoniga.

Ütlen lugejate tarvis vahele, et piiskop Platon on pärit Pärnumaalt Pootsist, ta valiti 1917 Eesti esimeseks piiskopiks ning hukati 14. jaanuaril 1919 nagu ülempreestrid Mihhail ja Nikolai Tartus punavõimu käsilaste käe läbi. Aga nüüd eelolevast pühapäevast.

Kihnu kuupäev on seotud Eesti apostliku õigeusu kiriku autonoomia väljakuulutamisega. Konstantinoopoli peapiiskop ja üleilmne patriarh, Tema Pühadus Meledios kuulutas selle välja 7. juulil 1923 ja dokument jõudis Eestisse 23. septembril. Selle sündmusega ongi seotud sügisene sinodaalne liturgia ning Kihnus täitub 150 aastat kiriku pühitsemisest pühale Nikolausele.

Väikese Kihnu kiriku valimine selliseks suursündmuseks näitab, et piiskoppidele, kes peavad sinodaalset liturgiat, pole tähtis, kus asub Jumala tempel, kas pealinnas või väikesel saarel. Loodame, et Jumal võtab vastu meie palved sellel päeval ja õnnistab jumalateenistusest osavõtjaid, kogukonda ja rahvast ning nende suuri ettevõtmisi, sealhulgas kiriku remonti.

Olen saarel kogenud, kuivõrd sealne kogukond on seotud Lemsi külas kooli- ja rahvamaja naabruses asuva pühakojaga. Seegi on üks pärandkultuuri ilminguid, millega UNESCO nimekirja võetud paik eristub mandri maakohtadest.

Kindlasti mõjutab selle saare eluviis, kinnine ühiskond, sealseid traditsioone, mille hulka kuulub ka kirikus käimine, vaimse jõu ja Jumala õnnistuse saamine. See on pärimuskultuuri osa alates laste ristimisest ja nad hoiavad seda, mis neist sõltub.

Kihnlased armastavad väga ülemvalitsejat, kõrgestipühitsetud metropoliiti Stefanust, kes on saarel kirikupühadel ja teistelgi tähtsatel üritustel oodatud külaline, Püha Sinodi eestseisjana juhatab Stefanus Kihnus toimuvat jumalateenistust.

Kihnu kiriku koor on üks parematest Pärnu ja Saare piiskopkonnas, selle koosseis ei jää väiksemaks, sinna tuleb noori juurde. Nad on head lauljad, laulutraditsioon on saarel väga tugev ning probleemita laulavad naised nii rahvamajas kui kirikus.

Kihnu kivikirik on vana ja ootab remonti. Millest alustatakse?

Alustame katuse remondist, sest 2005. aasta jaanuaritormi ajal lendas osa sellest ära ja nüüd on oht, et järgmine suurem tuul viib ära nii asemele pandud osa kui kogu katuse. Edasi on plaanis muinsuskaitse all oleva kiriku täielik restaureerimine.

Annetuste kogumiseks on avatud arveldusarve, mille metropoliit Stefanus õnnistas. Preester Viktor Ivask peab läbirääkimisi Kanada Toronto väliseestlastega, kes on lubanud kiriku remonti toetada. Vallavanem Ingvar Saare on teinud remondiraha saamiseks taotluse Pärnu lahe partnerluskogule. See aasta kulub ettevalmistusteks.