Nii praegustel kui tulevastel pensionäridel on rahalisa lootust, sest valitsuskoalitsioon andis selle nädala algul vanemapensioni eelnõule lõpliku heakskiidu.
Eakatele lapsevanematele terendab pensionilisa
14. oktoober 2011, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laias laastus tähendaks vanemapensioni kehtestamine seda, et kaks last üles kasvatanud inimene saab aastas kokku summa, mis võrdub ühe kuu pensioniga. Riigikogu peaks seaduse vastu võtma selle aasta lõpus ja raha hakkaks inimeste arvele sel juhul laekuma 2013. aastal.
Ema või isa
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikme Margus Tsahkna sõnutsi hakkavad vanemapensioni saama nii praegused kui tulevased lapsevanemad.
“Soovime lõpetada olukorra, kus laste kasvatamine võib avaldada negatiivset mõju pensioni suurusele,” märkis Tsahkna. “On paratamatu, et üks lapsevanem jääb pärast lapse sündimist mingiks ajaks tööst kõrvale ning see võib vähendada tema tulevase pensioni suurust.”
Algul emapensionina reklaamitu muutus vanemapensioniks seetõttu, et seda lisaraha on võimalik saada ühel lapsevanematest, nii emal kui isal.
Kumb vanemapensioni saama hakkab, tuleb omavahel kokku leppida. Kui on kasvatatud mitut last, võib pensioni omavahel jagada: ema saab ühe lapse ja isa teise eest.
Keerulised arvutused
Tsahkna nentis, et vanemapensioni eelnõu on tehniliselt keerukas. Selle pensionilisa suurus ei hakka sõltuma inimese teenitud palgast, vaid just nimelt laste arvust.
Kui 2010. aastal oli arvestuslik keskmine pension 4785 krooni kuus (306.70 eurot), siis vanemad, kelle laps on sündinud ajavahemikus 1991. aastast kuni 2012. aasta 31. detsembrini, hakkaksid saama lisapensioni ühe lapse pealt 156.60 eurot (ehk 2445 krooni) aastas, kahe lapse kohta 313.50 eurot (4891), kolme lapse puhul 470.30 eurot (7337), nelja lapse korral 627.10 eurot (9783) aastas ja nii iga lapse lisandudes edasi.
“Et kõik oleks võrdselt koheldud, hakkame enne 1991. aastat sündinud laste vanematele maksma lisapensioni ühe pensionistaaþi aasta väärtuses,” selgitas Tsahkna.
Seega saaksid enne 1991. aastat sündinud lapse vanemad juurde ühe aastahinde vääringus pensioni ehk 4.30 eurot kuus. Aasta kohta arvestusi tehes oleks lisaraha ühe lapse korral 52.20 eurot (815 krooni), kahe lapse puhul 104.50 eurot (1630), kolme lapse korral 156.70 (2445) ja nelja lapse kasvatamisel 209 eurot (3261) aastas.
Eelnõu järgi arvatakse väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni lapsevanema pensionistaaþi hulka.
Pärast 2013. aasta 1. jaanuari sündinud laste vanematest ühele plaanitakse maksta lapse kasvatamise eest neli protsenti riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema teise pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Teadaolevalt pole mujal Euroopa Liidus niisugust pensionilisa.
Marianne Mikko, riigikogu liige, SDE
“Sotsiaaldemokraadid toetavad suunda seada sisse vanemapension. Ka kehtivas seaduses on kirjas, et kui oled kasvatanud last vähemalt kaheksa aastat, saad pensionilisa. Kui 1999. aastal sotsiaalmaks isikustati, läks nii, et 1991 ja hiljem sündinud lastele see boonus ei laienenud. Toimiva lahenduseni ei jõutud tollal põhjusel, et keegi ei teadnud siis veel, milliseks kujuneb pensionireformi teine sammas. Seetõttu kirjutati reformikavasse, et süsteem vajab uuendamist.
Kindlasti on õige kohelda pensionisüsteemis võrdselt nii neid, kes on kasvatanud enne 1991. aastat sündinud lapsi, kui neid, kelle lapsed on sündinud pärast seda. Kui eelnõu jõuab riigikogusse, selguvad võimalikud probleemid. Sotsiaaldemokraadid suhtuvad eelnõu menetlemisse väga tõsiselt. Oluline on aga rõhutada, et vanemapensioni rakendamine ei asenda vajadust tõsta juba praegu lastetoetusi. Laste kasvatamiseks on raha vaja siis, kui lapsed kasvavad.”
Kadri Simson, riigikogu liige, Keskerakond
“IRLi loosung vanemapensionist on selge märk, et valitsus ei soovi lapsevanemate ebavõrdsusega tegelda nüüd ja kohe, vaid soovib selle probleemi lahendamise lükata kaugesse tulevikku. Praegu on probleem selles, et peretoetuste süsteem toetab eelkõige laste sündi ja jätab tähelepanuta, et lapse kasvades kulud kasvavad märgatavalt. Toetused on jäänud nii väikeseks, et ei aita enam peresid.
Vanemapensioni jõustamise aega on juba aasta võrra edasi lükatud, mistõttu ei või lõpuni kindel olla, kas üldse ning millal lubatud vanemapension jõustub.
Keskerakond leiab, et lahenduste lükkamine aastakümnete kaugusele ei anna tulevastele lapsevanematele vajalikku kindlust. Keskerakond on seisukohal, et pensionilubaduse asemel tuleks lastesse panustada juba praegu, suurendades lapsetoetust, luues lasteaiakohti, taastades ranitsatoetuse ning sooja koolitoidu kõigile lasteaia- ja koolilastele.”