Bioenergia tootmiskeskus muudab Rääma prügimäe põue elektriks

Pärnu prügimäge Räämal katab muru, 18,6 hektari suurust maa-ala piirab 2,7 kilomeetri pikkune traataed ning prügilale on AS Nordecon rajanud gaasikogumissüsteemi ja naabrusesse koostootmisjaama. Foto: Ants Liigus

Täna koitis Pärnus päev, mis läheb ajalukku, sest ametlikult suletakse Rääma prügimägi, mille põuest eralduvast gaasist toodetakse Baltikumi moodsaimas bioenergia tootmiskeskuses rohelist energiat.

Ülitähtsat sündmust austab oma kohalolekuga keskkonnaminister Keit Pentus, kellel on põhjust rõõmustada rohelise energia tootmise üle ja tõdeda, et Pärnu jäätmekäitluskeskuse rajamiseks kokku kulunud 11,7 miljonit eurot Euroopa Liidu ja riigi raha pole maha visatud. Sellest ligi kolmandik ehk neli miljoni eurot kulus Rääma prügila katmis- ja sulgemistöödeks.

Aga müts tuleb pärnakatel maha võtta kogu asjaajamise eest 2002. aastast Pärnu jäätmekäitluskeskuse rajamise vankrit vedanud OÜ Paikre direktori Teet Kursi ja tema meeskonna ees, kellele mastaapse rahvusvahelise projekti lõpetamine on nagu finišijoone ületamine maratonidistantsil.

Samal ajal on Pärnu juurde saanud ühe asfaltimata tänava – Lauka tänava, mis jookseb Paikre sorteerimisjaama ja Rääma prügila aia vahelt piki riigi varumaad.

Monument prügilale

Kunagisest kraaklevate kajakatega kirevast prügikuhjast Rääma raba ääres on saanud rohetava muruga kaetud ja traadist võrkaiaga piiratud ala. Möödanikku meenutab siin hea mäluta inimestele vaid reklaamiasjatundja Margit Kurni kujundatud monument Rääma prügilale, mis alustas tööd 1957. aastal. Viimane koorem segaolmejäätmeid ladustati siia 2006. aasta 8. juunil, kui Paikuse vallas Põlendmaal avati pidulikult OÜ Paikre prügila.

“Keskkonnast oled sina võetud, roheliseks energiaks pead sina saama” teatab hauakiri mälestussambal, mille servi ilmestavad roostetanud hakklihamasina detailid, pliidiraud ja muudki veidi nostalgilised lisandid.

Siitsamast, ligemale 18 hektarile Hruštsovi ajast nelja aastakümnega valimatult ladestatud maapõuest võis asjatundjate hinnangul leida terve Mendelejevi tabeli. Nüüd muutub see sisu moodsates seadmetes prügilagaasiks, millest Paikre sorteerimisjaama õuele Raba 34 ehitatud bioneenergia tootmiskeskus suudab anda elektrit 600-le keskmise tarbimisega korterile ehk 1380 inimesele aastas.

Rohelise energia tootmiskeskuse juhataja Ott Sutt on selles ametis esimene, kuid tunneb siinset majapidamist nagu oma püksitaskuid.

“Koostootmisjaam on täielikult automatiseeritud, jaama saab juhtida interneti teel, seiret annab samuti teha arvutist ja kui midagi peaks muutuma, saan kohe oma mobiilile teate,” viitab Sutt arvutile oma töölaual. Ta tõttab näitama, millised seadmed prügilagaasist elektrit ja Paikre hooneid kütvat soojust annavad.

“Sellise juhtimisvõimalusega jaamasid Eestis varem paigaldatud ei ole,” teatab Rääma prügila sulgemise lõpetanud riigi juhtivaid ehitusettevõtteid AS Nordecon oma eduraportiga sarnanevas pressiteates.

“Hea on tellijale üle anda ehitusobjekte, mis on teostatud korralikult ning kus kõik pooled on tulemusega rahul,” tõdeb Nordeconi juhatuse liige Erkki Suurorg. Lisades, et ettevõttel on olnud võimalus pärnakaid rõõmustada mitmel aastal järjest, sest mullu remonditi Pärnu ümbersõidu Papiniidu sild, tänavu on valmis saanud linnale tähtis keskkonnaobjekt Rääma prügila sulgemisega – maksumus 3,45 miljonit krooni.

Uudne tehnoloogia

Pöördeline aasta oli 2010, kui Raba tänava servas läks Brüsseli koridorides pika asjaajamise järel silmanähtavaks tööks.

Rääma prügila sulgemise projekteerimis- ja ehitustööde ajagraafiku järgi hangiti ehitusload, kujundati prügikeha, puhastati kraavid, rajati tõkendseinad, paigaldati nõrgvee drenaažitorustik, gaasi- ja niisutustorustik, rajati betoonmati aluse tasanduskiht, Raba tänava torustik, ehitati koostootmisjaama alused platsid, rajati prügilapealse teenindustee kandekiht.

Moodne tehnoloogia järgib keskkonnateadlikku ja -säästlikku nõuet, mille järgi prügilast tulev nõrgvesi kogutakse ja juhitakse tagasi mäkke, et prügilagaasi tekkele hoogu anda. Prügilagaas kogutakse ja põletatakse bioenergia tootmiskeskuses küünalpõletis.

Lõikuskuu viimasel päeval Paikre sorteerimisjaama maa-alale paigaldatud koostootmisjaamas toodetava rohelise energia tehnilised parameetrid ütlevad asjatundjatele, et elektri väljundvõimsus on 150 kilovatti ja soojatootmisvõimsus 196 kilovatti. Elekter jõuab Eesti Energia võrku, toodetav soojus aga Paikre Raba tänava sorteerimisjaama küttetorudesse.

“Rohelise energia tulu peab katma meile tehtud kulud,” märgib Paikre direktor ja lisab kujuka võrdluse, et prügilagaasist toodetava energiaga saab katta Sauga aleviku suuruse asula aastase tarbimisvajaduse.

Prügilasse on ehitatud Eestis ainulaadse lahendusega vertikaalne gaasikogumissüsteem, mis on levinud mujal Euroopa riikides, kuigi Tallinna prügilas Pääskülas ja Väätsal on kasutatud horisontaalset kogumissüsteemi.

“Kutsusime kokku horisontaal- ja vertikaalsüsteemi sõltumatud eksperdid Soomest ja Rootsist ning nende väitluse tulemusena otsustasime valida vertikaalse süsteemi, mis on ekspluatatsioonis kasutuskindlam.

Ja arvestades, et nõukogude ajast ladestatud prügikihid võivad olla eri põhjustel üksteisest isoleeritud, eri vajumisastmega, on vertikaalne süsteem neid läbides töökindlam ja saab gaasi kätte kõikidest kihtidest, mida ei pruugi saada horisontaalne süsteem,” selgitab Kurs eelprojektis kavandatud mõtte muutust.

Loodust säästes

Nüüd, kui suur mure on Pärnul õlult raputatud, õigemini raputati see juba viis aastat tagasi, kui linnapiirist 15 kilomeetri kaugusel Põlendmaa külas avati Paikre prügila, võiks kergemalt hingata.

OÜ Paikre arvestuste järgi on nad 2006. aastast arvates säästnud tublisti loodust. Suunanud näiteks taaskasutusse 6852 tonni paberit, see kogus võrdub 380 rekka-koorma või 140 hektari metsaga.

Taaskasutusse on saadetud 1910 tonni ehk 130 rekka-koormat plasti ja kilet, säästes sellega 5000 kuupmeetrit naftat. Samuti on töötluseks läinud 3100 tonni klaasi ehk 103 kalluritäit teadmisega, et tonni klaasi tootmiseks kulub umbes kolm korda rohkem energiat kui jäätmetest kogutud klaasi tegemiseks.

Paikre prügilasse on tegevusaja jooksul ladestatud 165 000 tonni jäätmeid, ligemale kaks korda rohkem annab neid sinna veel mahutada. Arvestades ladestamismahtude vähenemisega, võib prügilast jätkuda paarikümneks aastaks. Keskmiselt läheb taaskasutusse 12 protsenti vastuvõetud jäätmetest. Paraku ei käi meie enda keskkonnateadlikkus ja võimalused veel ühte jalga looduse säästmisega, aga samm on segamini inimeste säästmiselgi.

“Olles keskkonna valdkonnas pikka aega tegev ja nähes, mis ja kuidas ühiskonnas toimib, hakkab jäätmeseadus minu arvates ajale jalgu jääma,” muretseb üle kümne aasta prügimajandusega tegelnud Kurs, kelle hinnangul on muutused ühiskonnas nii kiired, et korraldatud jäätmevedu praeguses mõistes võib homme olla anakronism.

“Muudatused jäätmekäitluse strateegilises arengus on veel kiiremad ja kui neid ei reguleerita, võivad nad seada ohtu seni tehtud suurinvesteeringute mõtestatuse,” muretseb Kurs jäätmekäitluse konnasilmadel tallates.

“Kohalike omavalitsuste õigused ja volitused korraldada enda territooriumil tegevust just oma elanike huvides peaksid olema suuremad, kui need praegu on,” leiab Kurs, olles pärnakana hämmingus, miks korraldatud jäätmeveo võitja, soliidne Rootsi firma RagnSells hakkab eramute rajoonis nagu Raeküla jäätmeid vedama pühapäeviti.

“Juba mõisate ajal, kui talupojad olid sunnismaised, andis mõisnik talupojale pühapäeva hingamiseks, kirikus käimiseks, aga nüüd peab Pärnu elanik pühapäeva hommikul kell seitse olema valmis prügirindele asuma. Ja seda isegi 1. jaanuaril!” imestab Kurs. Ta läheb näitega vanasse Euroopasse, kus ei ole tavaks pühapäeviti tegelda asjadega, mis häirivad elukeskkonda, saastavad loodust, halvendavad elukvaliteeti.

“Brüsselis näiteks on üks pühapäev kuus autoliikluse vaba, enamikus Euroopa riikides suurveokid pühapäeviti liikuda ei tohi, Rootsis on pühapäeviti isegi kauplused kinni.

Brüsseli äärelinnade eramurajoonides ei tohi pühapäeviti ega õhtuti hilja tööd teha õhku saastavate ja müra tekitavate muruniitjate ega hekilõikuritega. Isegi Paikre on suletud. Kuhu RagnSells pühapäeval kogutud jäätmed siis veab?” küsib OÜ Paikre direktor ja soovitab: õppigem pühal päeval olema pere keskel ja oma vaimu turgutama, selle asemel et tööd rabada. Teisisõnu: säästkem ennast ja loodust!