Prügila valgustab 600 korterit

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rääma prügimäe argipäev nagu see kajastub 2002. aasta fotol: raske linttraktor surub jäätmed tihedamaks, samas askeldavad “geoloogid”, jahivad kõhutäit kajakad ja koerad ning keegi ei tea, mida pinnas peidab.
Rääma prügimäe argipäev nagu see kajastub 2002. aasta fotol: raske linttraktor surub jäätmed tihedamaks, samas askeldavad “geoloogid”, jahivad kõhutäit kajakad ja koerad ning keegi ei tea, mida pinnas peidab. Foto: Ants Liigus

Tänu nõukogude ajal Rääma prügilasse veetud fekaalikoormatele suudab meetripaksuse kaitsekihiga kaetud prügimägi 15 aasta jooksul Sauga-suurust alevikku elektriga varustada.

Vanast prügilast eralduvat gaasi on nii palju, et sellest piisab 1300–1400 inimese elektrivajaduseks.

Kaks korda rohkem tekib soojusenergiat, mille kasutamise vastu prügila lähedal asuv Pärnu Vesi juba huvi on tundnud. Fortumi koostootmisjaamani viimiseks on soojusenergiat siiski vähe.

Esmalt kaamel, siis muu prügi

Aastate jooksul on Rääma prügilasse viidud igasuguseid asju. Läinud sajandi 30. aastatel isegi üks kaamel, kes Pärnu aastalaadal otsad andis. Kuhu sa sellise suure looma ikka viid kui mitte Rääma rappa?

Prügimäena võeti see ala siiski kasutusele alles 1957. aastal. Just nimelt mäena, sest aastate vältel kuhjati sinna kuni 13 meetri kõrgune küngas ja pärast 2006. aastat, kui viimane prügikoorem kohale jõudis, tuli esmalt tuhandeid kuupmeetreid prahti prügimäe territooriumile tõsta.

OÜ Paikre direktori Teet Kursi sõnutsi oli 50 aastat vana prügila sulgemine nagu Tšernobõli aatomielektrijaama sarkofaagiga katmine. Kõigepealt 30 sentimeetri paksune aluskiht, siis betoniit ehk vett ja gaasi pidav kiht, siis vee ära viivad drenaažikihid, 70 sentimeetri paksune huumusrikas kattekiht ja peale muru.

Puid ega põõsaid ei tohi prügimäe peale istutada, sest nende juured hakkaksid kaitsekihti lõhkuma.

18,6 hektari suurune prügila ala on väliskeskkonnast täielikult isoleeritud ja 30 lähiaastal jälgitakse, et sealt miski ümbruskonda ei reostaks. Kraavid on kaetud HDPE-kilega, mis peab vastu nii päikesele, kuumale kui hapetele.

“Nagu kauss oleks prügilal peal,” lausus Kurs. Kausi all, prügimäe sees on vertikaalsed torud, mis prügilagaasi koguvad, ja horisontaalsed torud, mille abil gaas kompressorijaama transporditakse.

Jaama võib veebist juhtida

Kui Fortumi koostootmisjaama etteandmissüsteem ehitataks, suudaks see aastas põletada 15 000 tonni prügi. Sorteeritut muidugi, sest külmkappi ahju ajada pole mõtet.

Rääma prügila mahud on sellega võrreldes tunduvalt väiksemad, ometi oli just väiksem vend see, mis 7. oktoobril 2011 Pärnus prügist elektrit hakkas tootma.

“Põhieesmärk oli katta, kõrvaleesmärk midagi toota,” rääkis Kurs. Juhtus aga nii, et arvestuste järgi peaks 15 aasta elektrienergia tulu katma 30aastase vana prügila jälgimiskulu. Soojatulu peale selle.

Sorteerimisjaama juhataja Robert Kiviselg näitab uhkusega koostootmisjaama, mida esimesena Eestis veebist juhtida saab. Ise võid samal ajal palmi all olla, peaasi, et internetiühendus on hea.

Tõenäoliselt leidub pärnakate seas neidki, kes prügimäe sulgemist kahetsevad. Kursi meenutuste järgi elas 2002. aastal prügimäe linnapoolses servas 30–40 inimest, kes olid endale ulualuse leidnud telkides ja käepärastest vahenditest ehitatud hüttides.

Samas põletati kaableid, et metalli saada, samas seisid GAZ-51 ja vana Moskvitš, millega vajalikud sõidud tehti.

Prügimäe elanike seas valitses kindel hierarhia. Tugevamad tulid koorma juurde, sortisid magnetiga musta ja värvilist metalli ning valisid välja äraantava taara ja muud väärtuslikumad asjad. Nõrgemad ootasid, mis neile jäi.

Kursi sõnutsi lahkusid viimased prügimäe asukad 2006. aasta sügisel, sest pärast prügimäe sulgemist 8. juunil enam kraami peale ei toodud. “Tunti huvi ka töö- ja elamisvõimaluste vastu uues prügilas, aga sellega polnud ma põhimõtteliselt nõus,” kõneles Kurs.

Pärnu jäätmekäitlusprojekt

Kronoloogia

* 1996: Moodustatakse Pärnu piirkonna prügila rajamise töögrupp.

* 1996–2002 jätkub Pärnu piirkonna prügila projekti arendus- ja ettevalmistav tegevus. Prügila asukohaks valitakse krunt Põlendmaal.

* 2002: Pärnu linn ja Paikuse vald moodustavad OÜ Paikuse Jäätmekäitluskeskuse, osakud jagunevad võrdselt.

* 2003: Euroopa Liidu komisjon Eestis kiidab heaks Pärnu jäätmekäitluskeskuse rajamise rahvusvahelise projekteerimis-ehitushanke kutse- ja insenerihankedokumendid.

* 2004: Põlendmaal pannakse 23. septembril nurgakivi Paikuse jäätmekäitluskeskusele.

* 2006: võetakse kasutusele ärinimi OÜ Paikre.

* 2006: Raba tänavas alustab 10. märtsil tööd jäätmejaam.

* 2006: Põlendmaal avatakse 8. juunil Paikre prügila. Samast kuupäevast lõpeb Rääma prügilas jäätmete vastuvõtt.

* 2007: OÜ Paikre ja OÜ Vändra MP sõlmivad Rääma prügila sulgemise ettevalmistamise lepingu.

* 2011: Rääma prügila suletakse 28. oktoobril keskkonnale ohutult. Prügila seire jätkub 2041. aastani.

* 2011: rohelist elektri- ja soojusenergiat tootev Paikre bioenergia tootmiskeskus Raba 34 alustab tööd 7. oktoobril.

RAHASTAMINE

* Pärnu jäätmekäitluskeskuse rajamine maksis 11,7 miljonit eurot (184 miljonit krooni), sellest Rääma prügila sulgemine ja bioenergia tootmiskeskuse rajamine neli miljonit eurot.

* Pärnu jäätmekäitlusprojekti teoks tegemist rahastasid Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond (ISPA) 8,1 miljoni, Eesti Vabariik 2,2 miljoni ja OÜ Paikre 1,4 miljoni euroga.

Andmed: OÜ Paikre, Pärnu Postimees

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles