Oma panuse töörindel andnud, eluõhtusse jõudnud pärnumaalastel on hulk võimalusi leida raskuste korral abi. Osa neist on pensionärile taskukohased, osa mitte.
Eluõhtu pole muretu, ent ka mitte masendav
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
3. november 2011, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki 1. juulist kehtima hakanud perekonnaseadus sätestab, et vanemate ja vanavanemategi eest hoolitsemine on eelkõige laste ja lastelaste mure, on elus paraku teisiti. Eriti praegu, kui vanaema või vanaisa pension on pahatihti leibkonna ainus regulaarne sissetulek.
Nii tekibki olukord, mille kohta Pärnu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaalhoolekande peaspetsialist Helga Matvere ütles: „Kohalik omavalitsus peab oma veel kodus elavale ja iseendaga hakkama saavale eakale kindlustama teenused, et ta saaks oma kodus hakkama võimalikult kaua.”
Selle avahoolduseks nimetatava hoolduse pluss on, et igal juhul on elamine omale tuttavas keskkonnas vanurile parim. Ja ühiskonnale tulus, sest haiglaravi või hooldekodus elamisega võrreldes on nii ravi kui hooldus koduses keskkonnas efektiivsem.
Abiks avahooldus
Avahooldusteenustest rääkides nimetas Matvere kõigepealt koduhooldust, mis sisaldab nii kodu- kui hooldusabi.
Esimesel puhul aidatakse abivajajat argitoimetustes (poeskäik, koristamine, kütmine), hooldusabi tähendab vanuri abistamist igapäevaelu tegevustes ehk pesemisel, riietumisel, söömisel ja hügieenitoimingutes.
„See on abi, mida eakas vajab, kui ta enam käia ei jõua, aga süüa, juua ja sooja tuba tahame kõik,” tõdes sotsiaalhoolekande peaspetsialist.
Matvere täpsustas, et kui vanur soovib veel mingeid lisateenuseid, näiteks pesupesemist, saab ta need juurde osta: paljud omavalitsused on kehtestanud terve rea teenuste hinnad ja need pole kõrged.
Matvere sõnutsi on sotsiaalministeerium just viimasel ajal hakanud pöörama suurt tähelepanu tugiisiku teenusele. Seda ka seoses vanuritega.
Eelkõige nähakse tugiisiku tööd selles, et ta on abivajaja vaimne tugi, ei aita hädalist kodutöödes, vaid toetab inimest tema mures, süstib ehk korraks olmeraskuste koorma all murdunud inimesse elutahet, tragidust raskusi trotsida.
Paraku nentis Matvere, et Pärnumaal on tugiisiku teenusel palju arenguruumi. Samamoodi nagu esialgu maakonnas vaid Tõstamaal rakendatud koduõendusel.
Koduõendus edeneb
„Pärnus on see (koduõendus, toim) tänu Pärnu haigla hooldusravi osakonnale hästi käima läinud: neid diplomeeritud meditsiiniõdesid, kes on läbinud vastavad kursused, töötab juba paarkümmend,” märkis maavalitsuse sotsiaalhoolekande peaspetsialist.
Matvere täpsustas, et tänu igapäevaseid meditsiinilisi protseduure (haavade sidumine, analüüside võtmine, vererõhu mõõtmine, süstimine, lamatiste ja asendravi) tegevatele koduõdedele saab hulk eakaid elada või paraneda mõnest haigusest kodus, mitte vanainimest ruineerivas haiglakeskkonnas.
Kui praegu on koduõenduse edenemine maakonnas takerdunud transpordi taha: pole masinaid ja bensiin on kallis, siis lähitulevik tõotab selles vallas murrangut tänu Eestisse jõudnud elektriautodele. „See oleks väljapääs,” tõdes Matvere. „Kui süsteem rakenduks, saaksime abi haigekassalt: koduõe eest maksab haigekassa.”
On, kuhu minna
Kahjuks on hulk eakaid, kes parimagi tahtmise juures ei tule üksinda elamisega toime. Seda isegi siis, kui neil käiks päevast päeva abiks hooldaja, vaimu turgutamas tugiisik ja koduõde hommikuti uriini analüüsimas.
„See ei ole koht, kuhu minnakse hüpeldes ja rõõmsal meelel, see on koht, kuhu minnakse siis, kui on suur häda käes ja enam üksi kodus hakkama ei saa,” ütles Matvere hulgale vanuritele viimaseks koduks saava hooldekodu kohta. „Minnakse siis, kui lapsed on kaugel, see on variant, kuidas edasi elada.”
Liiati siinmail on, kuhu minna: Pärnumaal töötab 11 hooldekodu, milles kokku 453 kohta.
Ikka ja jälle raha
Iseküsimus, kas kõik need asutused eakale, kelle ainus sissetulek on pension, taskukohased on: hooldekodus elava vanuri kogu pension läheb hooldekodule, 15 protsenti pensionist antakse eakale tagasi taskurahaks.
Hooldekodu koha kuumaksumus on tänavu Pärnus aga 511.29 – 575.20 eurot, maakonnas maksab hooldekodus elatud kuu natuke vähem, sest hind hakkab pihta 357.09 eurost.
Seejuures tuleb vaheraha, mis jääb pensionist hooldekodu arvele laekuvast rahast ja koha tegeliku maksumuse vahele, tasuda hooldekodu elaniku sugulastel.
Viimasena mainituga seoses oli Matvere sunnitud tõdema, et ehkki hooldekodu kohad on kiired täituma, on aeg-ajalt täitmata kohti: lähedased ei jõua oma ema või isa vaheraha maksta.
„Perekonnaseadusega on paika pandud, et vanapiigast prouat, kes kogu elu on elanud iseendale, hoiab vanaduses vee peal vald või linn, mis maksab tema hoodekodu arvest puudu oleva osa,” muigas Matvere mõrult. „Aga need, kes on kasvatanud üles trobikonna lapsi ja jäänud viletsaks, peavad hirmsasti muretsema, kust see vaheraha saada – eks siis pea vald õla alla panema.”
Eesti keskmine vanaduspension (eurodes)
1993 20.50
2000 97.90
2005 163.50
2010 304.50
Andmed: statistikaamet
Pensionäre Pärnumaal (seisuga 13.01.2011)
Kokku 27 035
Pärnu linnas 13 294
Pensionäre Eestis (seisuga 1.01.2011)
Aastaarv %
2001 372 972 26,8
2005 375 481 27,9
2007 377 487 28,1
2008 377 487 28,2
2009 379 106 28,3
2010 386 330 28,8
2011 395 749 29,5
Andmed: riiklik sotsiaalkindlustusamet
Koha maksumus kuus Pärnumaa hooldekodudes
Jõõpre vanurite kodu: valla elanikule 428.21, mujalt inimesele 492.12 eurot.
Vändra hooldekodu: alevi elanikule alates 417, mujalt inimesele alates 500 eurost.
Tammiste hooldekodu: ühekohalises 575.20 eurot, kahe- ja enamakohalises toas 511.29 eurot.
Tihemetsa hooldekodu: 357.91 eurot.
Tõstamaa hooldekodu: 460.16 eurot.
Häädemeeste hooldekodu: 480 eurot
Varbla hooldekodu: 447.38 eurot
Halinga turvakodu: 480 eurot.