Kultuuriminister tõi raamatukogud pildile

Pärnu keskraamatukogul koos Ranna, Rääma ja Ülejõe harukoguga on üle 16 000 lugeja. Et igaühel neist on oma soovid ja tahtmised, teab kõige paremini Karin Tedre kojulaenutusosakonnast. Foto: Urmas Luik

Pärnu bibliograafide hinnangul kulus kultuuriminister Rein Langi pahandamine, et raamatukogud levitavad rahva raha eest massikultuuri, marjaks ära.

„Suur aitäh Langile, et ta meid pildile tõstis!” nentis Pärnu keskraamatukogu maaraamatukogude peaspetsialist Lenna Eliste.

Kolleegiga sama meelt olnud Pärnu keskraamatukogu arendusjuht Heinike Sinijärv lisas: „Lang püstitas küsimuse, mis on igati positiivne, sest raamatukogudest ei ole nii ammu enam räägitud, olgu mis tahes võtmes.”

Küll olid mõlemad Pärnu keskraamatukogu töötajad seisukohal, et idee hakata ülevalt ette kirjutama, milliseid raamatuid kogud millal ja kui palju tellivad, on halb. Kui see mõte ükskõik mis kombel realiseerub, ei taga ükski direktiiv, et raamatukogude lugejad orienteeruvad siis vaid niinimetatud, eelkõige eestikeelse väärtkirjanduse järgi.

„Raamatukogudele saab dikteerida, mida nad võivad osta, aga inimestele ei saa dikteerida, mida nad loevad: siis nad lihtsalt ei loe ja ongi kogu lugu,” väitis Eliste. „Lugejate arv, ma arvan, seeläbi ainult väheneb.”

Nii muutub nullilähedaseks tõenäosus, et ajaviitekirjandust neelavale inimesele juhtub kätte mõni tõesti väärt teos ja ta avastab endale edaspidiseks klassikalise kirjanduse. „Naiivne on arvata, et tellin kogusse targad raamatud ja kasvatan inimesed neid lugema – seda ei juhtu,” lausus Eliste.

Liiati seda juba mõni aeg tagasi prooviti: kultuuriministeeriumi korraldusel telliti kõikidesse kogudesse kultuuriajakirjad, mille lugejad olid, nagu hilisem uuring näitas, peaaegu erandita üksnes raamatukogutöötajad ise.

Sinijärv tõi oma seisukoha välja kultuuriministri artikli kohta kirjutatud märkuse toel. „Ühes kommentaaris kirjutati, et kui oletada, et keegi hakkab maainimesele tõesti dikteerima, mida lugeda, võtavad need vähesedki, kes seni veel loevad, viinapudeli ja lähevad poe taha omavahel jutustama,” ütles ta.

Nii Sinijärv kui Eliste on arvamusel, et raamatukogundus on üks vähestest Eestis hästi töötavatest süsteemidest ja seda ei tasu hakata uisapäisa ringi tegema.

„Keskraamatukogusid Langi jutt ei puuduta, neis on valik suur, aga väikekogusid küll,” märkis Eliste. „Samal ajal on maakonna eriharidusega raamatukogutöötajatest enamik olnud ametis 20 või rohkemgi aastat, nad tunnevad oma inimesi nagu enda viit sõrme ja teavad, mida lugeda tahetakse. Raamatut ei pea tellima riiulile seisma.”

 

Laenutuse edetabel

1.–7. novembril Pärnu keskraamatukogus

Justin Petrone. Minu Eesti 1. Kas lubate elada?

Sofi Oksanen. Puhastus

Justin Petrone. Minu Eesti 2. Mida sa tahad?

Jaan Martinson. Kristina.

Stieg Larsson. Lohetätoveeringuga tüdruk.

Lea Arme. Ma olen elanud.

Avo Kull. Haigla.

Helju Pets. Õnneõiteta sirelid.

Stieg Larsson. Purustatud õhuloss.

Helju Pets. Ussikuninganna Egle.

 

Järjekord raamatutele

Ester Laansalu. Minu Kreeka.

Indrek Hargla. Apteeker Melchior ja timuka tütar.

Jaan Martinson. Kristina.

Margot Roose. Minu Amsterdam.

Justin Petrone. Minu Eesti 2.

Kati Murutar. Projektilaps Pärnust.

Andrei Hvostov. Sillamäe passioon.

Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud.

Andmed: Pärnu keskraamatukogu