Iga kord, kui linnale kuuluvate äriühingute nõukogude koosseis muutub, olen nõutu ja hämmingus. Kust tulevad need inimesed, kes seab nad ametisse? Liialdamata võib öelda, et äriühingute nõukogude moodustamine on üks läbipaistmatumaid protsesse Pärnu linna elu korraldamisel.
Nõukogud ja nende liikmete pädevuse tõi ajakirjanduse huviorbiiti vihje, et mõni SA Pärnu Haigla nõukogu liige ei tegele maakonna suurima tööandja edendamise, vaid ussitamisega. Vihje leidis kinnitust.
Kõige kummalisem on see, et haigla nõukogus peaaegu ei olegi meditsiinilist pädevust. Ei piisa perearsti taustaga inimesest, kes pealegi ei tööta siin. Pole kedagi, kes oleks mingitki aega juhtinud mõnda meditsiiniasutust või olnud haiglas meditsiinitöötaja. Pole ju mõeldav, et inimene, keda on koolitatud vangivahiks ja kellel on mütsirummu jälg laubal näha, jagaks midagi suure meditsiiniasutuse toimimisest, selle nüanssidest rääkimata. Hea, et seltskonnas leidub firmajuhte, need teavad vähemalt, kuidas üks asutus peaks funktsioneerima. Kompetentsi puudus viib mind tahes-tahtmata mõttele, et vähemalt haigla nõukogu on komplekteeritud põhimõttel “annab partei ametikoha, küll annab mõistusegi”. Ei anna, mõistuse jagamine pole erakonna võimuses.
Äriühingute nõukogud tuleks depolitiseerida.
Kalev Vilgats, arvamustoimetaja
Äriühingute nõukogud tuleks depolitiseerida. See võib osutuda keeruliseks, sest linnavalitsus ise on ju politiseeritud ja nii võiks apoliitiliseks muutmise nõue tähendada oma istumise alt oksa saagimist.
Ent haigla nõukogu näitel on depolitiseerimise vajadus ilmselge. Vältimaks poliitilist ussitamist, peaks valdkonna tundjate arv nõukogus olema üle poole, aga jõuaks esialgu poolenigi, oleks juba samm õiges suunas.