Ajakirjanikud otse-eetris lõhest ja Sindi paisust

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sindi pais avati kalade rändeks.
Sindi pais avati kalade rändeks. Foto: Urmas Luik

Pärnu Postimehe ja Tre Raadio saates “Aktuaalne Pärnumaal” rääkisid Meelis Sarv Tre Raadiost, Tõnu Kann ja Kalev Vilgats Pärnu Postimehest lõhest ja Sindi paisust.

Pärnu Postimehe selle nädala kõige loetum uudislugu kõneles sellest, kuidas kalur püüdis rekordlõhe. Arutleti, kui vana võis 14 kilogrammi kaalunud kala olla. “Helistasin kalandusasjatundjale, kes ütles, et kui üks inimene on poolteist ja teine kaks meetrit pikk, siis kuidas kindlaks teha, kui vana kumbki on. Sama on kalaga. Loeb sugu, toidubaas ja veel rida tegureid, mistõttu jääbki selle rekordlõhe vanus meile teadmata,” selgitas Kann.

Ajakirjanikud tõdesid mõttevahetuses, et suuri kalaisendeid on Pärnumaal püütud varemgi. Kõnealusest purakast olevat saadud seitse kilo fileed ja teda jätkunud söögilauale nii soolatuna kui küpsetatuna. Liha polnud tuim, vaid väga maitsev, seega ei saanud kala väga vana olla. “Oleksime Tõnuga juba läinud libedale teele, sest artiklis on öeldud, et 2,7kilone märgistatud lõhe oli viieaastane, seega kui kaalu on 14 kilo, siis peaks aastaid olema..., aga jätsime selle arvutustehingu katki,” lisas Vilgats.

Sindi paisu suhtes oldi üksmeelsed, et jõutud on väga suure teoni, mis peab taastama Pärnu jõe kalarikkuse. Vilgats mainis, et paisu lammutamise saaga on hästi dokumenteeritud 2007. aastast, kui elupõline koolipapa Hans Soll asutas algatusrühma “Sindi pais”, mille eesmärk oli saavutada vesiehitise lammutamine. “Sellest, et paisu kalatrepp on ebaõnnestunud ja kalad ei suuda sealt ülesvoolu minna, kirjutati juba avalikustamise aastatel 1980ndate teises pooles, aga siis taastati oma riik ja olud muutusid,” täiendas Kann.

“Aktuaalne Pärnumaal” on eetris igal reedel kell 11.30.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles