Pärnu suvekülalistele meeldivad rand ja meri, aga nad pole rahul kultuuriprogrammi ega turvalisusega
1. november 2018, 11:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tutvustas Pärnu linnavalitsus turismiettevõtjatele OÜ Eesti Uuringukeskuse uuringut “Pärnu suveturism 2018”, mis näitas, et enamasti tullakse Pärnusse vähemalt neljandat korda, pea kolmveerand vastanutest soovitab kindlasti siia tulla sõbral või heal tuttavalgi.
“Meid muidugi rõõmustab, et siia tahetakse tagasi tulla,” ütles abilinnapea Rainer Aavik. “Pärnut iseloomustavad märksõnad on puhkus ja rand, spaa ja perega veedetud kvaliteetaeg, tihe kultuuriprogramm ja meeldiv roheline keskkond. Loomulikult peab Pärnu iga aasta pingutama, et nii korduvkülastajad kui Pärnu võimaluste uued avastajad oleksid pakutavaga rahul. Selleks tellimegi regulaarselt küsitlusi, et teada saada, mida võiksime veel paremini teha.”
Pärnuga seotud enamiku aspektidega jäid väisajad rahule. Kõige enam meeldisid neile rand ja meri, lastega seotud tegevus ja aktiivne tegevus, kõige vähem oldi rahul kultuuriprogrammi, turvalisuse ning puhtuse ja korraga.
Välis- ja siseturistid hindasid kultuuriprogrammi ja turvalisust erinevalt: kui enamik Eesti elanikke jäi nendega rahule, siis suurem osa välismaalasi mitte.
Uuringust ei selgu, mis väliskülaliste rahulolematust põhjustas. “Võib-olla info vähene kättesaadavus, võõrkeeltes on erinevad kultuuriüritused raskemini leitavad,” lausus linnavalitsuse turismiarenduse spetsialist Ave Lääne.
Kõige enam teavet Pärnu linna kohta said nii Eesti elanikud kui välismaalased sotsiaalmeediast, mille tõi infokanalina välja infot otsinutest üle 60 protsendi. Reisiportaalidest leidsid sagedamini infot väliskülastajad (22 protsenti), Pärnu linna kodulehelt ja internetist (vastavalt 13 ja seitse protsenti) siseturistid. Sõprade ja tuttavate kaudu oli teavet saanut veidi alla kümnendiku sise- ja välisturistidest, vähemal määral mainisid mõlemad infoallikatena brošüüre.
Uurides info kättesaadavust, ilmnes, et suur osa vastanutest ei osanud seisukohta võtta, sest nad polnud üritanud seda leida. Näiteks teenindus- ja kaubandusettevõtete kohta ei olnud teavet otsinud kaks kolmandikku ning kultuuri- ega spordiürituste kohta 62 protsenti vastanutest. Lastele mõeldud tegevuse info vastu polnud huvi tundnud 42 protsenti, kultuuriinfo, ajaloo ega vaatamisväärsuste vastu 38 protsenti, linnabusside info vastu 31 protsenti, söögikohtade teabe vastu 27 protsenti, tervisespordi võimaluste vastu 19 protsenti, majutuskohtade vastu 17 protsenti ja parkimiskorralduse vastu kümnendik vastanutest.
Üldiselt hinnati aga andmete kättesaadavust kõrgelt. Enim oldi rahul teabega majutuse, teenindus- ja kaubandusettevõtete ning aktiivse tegevuse kohta, enim rahulolematust põhjustas info linnabusside (19 protsenti), parkimiskorralduse (18 protsenti) ja lastele mõeldud tegevuse (13 protsenti) kohta.
Suvekülaliste eelistuste ja hoiakute teadasaamiseks küsitleti juunist augustini 500 inimest, kellest 60 protsenti moodustasid Eesti ja 40 protsenti välisriikide elanikud. Siseturistidest ligikaudu pool oli Harjumaalt, väliskülalistest üle poole Soomest.
Uuringust selgus, et siseturistidest oli Pärnut vähemalt neli korda külastanud 90 protsenti ja välisturistidest üle 60 protsendi. Välisturistide Eestisse reisimise sagedust vaadates ilmnes, et Eestit külastades on valdavalt tagasi tuldud Pärnussegi. Pärnu esmakülastajaid oli Eesti elanike seas vaid kaks protsenti, välisturistide hulgas 12 protsenti.
Pärnusse tuleku sagedasim eesmärk oli sagedamini rannapuhkus. Kolmandik külastas linnas peret, tuttavaid või sugulasi, veidi üle neljandiku tahtis osaleda mõnel konkreetsel üritusel, üle viiendiku soovis puhata spaas või sanatooriumis. Välismaalased väisasid Pärnut Eesti elanikest sagedamini ranna või spaa, siseturistid pere, sugulaste ja tuttavate ning ürituste pärast.
Nende seas, kes Pärnusse olid tulnud üritusel osalemiseks, olid populaarsemad Augustiunetus (27 protsenti), hansapäevad (25 protsenti) ja Weekend Festival (20 protsenti). Välisturistid eelistasid Weekend Festivali (42 protsenti mõnele üritusele tulnutest), Augustiunetust (33 protsenti) ja hansapäevi (14 protsenti), Eesti elanikud aga hansapäevi (28 protsenti), Augustiunetust (24 protsenti) ja Weekend Festivali (13 protsenti).
Kolmveerand vastanutest saabus linna isikliku sõiduvahendiga ja veidi alla viiendiku bussiga. Rongi, rendiautot või muud transpordivahendit kasutati marginaalselt. Suurt erinevust sise- ja välisturistide transpordivahendites ei esinenud.
Uuringus osalenutest ööbis Pärnus vähemalt ühe öö ligikaudu 80 protsenti. Siseturistidest oli mitmepäevakülastajaid kolm neljandikku, välisturistidest 94 protsenti. Samuti oli väliskülastajate Pärnus viibitud ööde arv siseturistidega võrreldes suurem.
Mitmepäevakülastajad ööbisid kõige sagedamini majutusasutustes (53 protsenti) ja sugulaste või tuttavate juures (29 protsenti). Esimest võimalust kasutasid märksa sagedamini välis-, teist siseturistid. Eesti elanike seas oli enam levinud ööbimine oma suvilas või suvekodus.
Külaliskorterites ööbijad eelistasid seda suurema ruumikuse (parim variant näiteks kolme lapsega reisides) ja soodsama hinna tõttu. Kõige tihedamini oldi valmis majutusele kulutama kuni 50 eurot päevas inimese kohta. Välisturistid kulutasid siseturistidest sagedamini majutusele 50–100 eurot päevas inimese kohta (välisturistidest 21 protsenti, eestimaalastest 12 protsenti). Siiski leidus siseturistide seas majutusele üle 100 euro päevas inimese kohta kulutanuid enam (Eesti elanikest viis protsenti, väliskülalistest protsent).
Kõige sagedamini väisati Pärnut kaaslase (36 protsenti) või perega (35 protsenti). 14 protsenti tuli aega veetma sõpradega, veidi üle kümnendiku üksinda. Märkimisväärset erinevust reisikaaslastes sise- ja välisturistide vahel ei esinenud.
Perega reisijatest kolm neljandikku oli tulnud alaealiste lastega. 35 protsendil oli kaasas üks, 52 protsendil kaks ja 13 protsendil kolm last. Siseturistid külastasid Pärnut tihedamini alaealiste lastega kui välisturistid, kaasas olnud laste arvus suuri erinevusi ei olnud.
Vastanutest 99,6 protsenti kavatseb tulevikus Pärnusse tagasi tulla. 74 protsenti soovitaks Pärnut kindlasti külastada sõbral või heal tuttaval, 23 protsenti jäi neutraalseks ja kolm protsenti ei soovitaks.
Uuringuraport on avaldatud Pärnu linna koduleheküljel.