Silvia Paluoja: Arutu projekti ühisnimetaja on poliitiline kokkulepe

Tallinnast läbi Pärnu Lätti kulgev kiirraudtee Rail Baltic muudab märkimisväärselt meie maastikupilti. Foto: Rbestonia.ee

Bussiga sõitjad küsivad: mis saab näiliselt tasuta ühistranspordist, kui märtsivalimiste järel võtab Stenbockis võimu teine erakond ja järgmine majandus- ja taristuminister tühistab juulipöörde hüve? Maanteed jäävad nagu peatusedki nende ääres, kuid raudteega on teisiti. Lelle ja Pärnu vahel võivad rongisõiduga harjunud viia jõulukuu kaheksanda päeva õhtul perroonidele leinapärgi, meenutades 90aastast kadunukest. Just nii kaua on järjepidevalt sõitnud reisirong Tallinnast Pärnusse. Rapla- ja Pärnumaa vahepealsete asulate elanikele taastub ühendus määramata ajal, kui üldse.

Kõnealune 70kilomeetrine raudteelõik ei kannata tehniliselt enam Elroni „porgandeid“, kuid kannatab kaubaveoseid kui Rail Balticu ehitamise oluline transpordikanal. Unistuste kiirraudtee Tallinnast läbi Riia Vilniusse pidi naiivsete jutlustajate kinnitusel valmima 2026. aastal, kuid selles kahtlejate hulk suureneb. Eriti pärast seda, kui Kanadas sündinud ja kolme Balti riigi ühisettevõtet RB Rail tüürinud Baiba Anda Rubesa teatas septembris tagasiastumisest. Seni peeti ligemale 700 kilomeetri pikkuse reisi- ja kaubarongide tee rajamist Baltikumi ühtsuse musternäiteks. Aga kui mõelda, et oleme eri meelt isegi suve- ja talveaja suhtes, jääb igale oma arvamus. Ja seda ei saa hukka mõista, nagu tegi Rubesa Postimehe lisale Arter (14. aprill 2018) antud intervjuus väitega, et Eesti häälekat opositsiooni juhib väike arv inimesi ja ta mõtleb, kust neid finantseeritakse. Väide jäi usutleja täpsustava küsimuse peale õhku, kuid viide tundub idasuunaline.