Mullu mais, kui Eesti Pank ja valitsus koostasid kroonide kokkukorjamise ja eurode laialijagamise plaane, avaldas majandusteadlane Andres Arrak arvamust, et eurotsooniga ühinemise rõõmu kahandab suuresti asjaolu, et Eesti liitub rikaste ja ilusate klubiga vaid mõni päev enne selle kokkuvarisemist.
“Üha rohkem tekib tunne, et meid kutsuti pulma, aga kohale jõudnud, avastasime end matustel olevat,” märkis Arrak.
Nüüd, kui Eestil täitub kohe aasta Euroopa ühisraha kasutajana, pole “matused” kaugeltki läbi ja valuutasüsteemi homne päev näib mustem kui kunagi varem.
Eurotsooni võlariisi leevendavate lahenduste seas on pakutud raha juurdetrükkimist. Kas praegu, jõuluostumaania aegu tasuks oma eurod kiiresti laiaks lüüa, sest varsti kaotab euro väärtuse ja kauba hinnad tõusevad veel?
Minu kindel arvamine on, et eurotsoon saab kriisist väljuda vaid raha juurdetrükkimise teel: Euroopa Keskpank trükib raha ja ostab sellega hädas valitsuste võlakirju. Ta teeb seda juba nüüd, aga see maht ähvardab kasvada. Praegu on eurotsooni inflatsioon kolm protsenti, kuid üle kahe protsendi loetakse liig kõrgeks.
Aga kogu see protsess ei käivitu nii kiiresti, et tänavusel jõuluajal peaks murelikuks muutuma. Ent lõpptulemus on kindlasti see, et inimeste säästud, sealhulgas pensionihoiused, hakkavad kiires tempos odavnema. Seega, eurotsooni võlakriisis kaotavad raha eelkõige pensionärid ja ülejäänud hoiustajad.
Kas praegu tasub üldse säästa, näiteks hoida raha pangakontol või paigutada kuhugi mujale?
Üldreegel on – ja see ei puuduta üksnes kriisiaega –, et rahal rahana seista lasta ei ole mõtet. Inflatsioon sööb seda niikuinii ja saamata jäänud intress, minimaalselt näiteks tähtajaliselt hoiuselt, läheb kuluna kirja.
Finantsilise ebastabiilsuse ja oodatava inflatsiooni oludes on mõistlik paigutada raha inflatsioonikindlasse reaalvarasse. Valikugamma on väga lai.
Ma olen endiselt seisukohal, et kõige kindlam rahapaigutus on maasse, metsa, õigesse kinnisvarasse ja asjadesse, mille väärtus ajas ei kahane, vaid kasvab.
Naljaga pooleks võiks soovitada, et ostke maarjakaske, sellel saab väärtuse aastast kasvu suisa sentimeetriga mõõta. Aga osta tasub ka surematuid kunstiteoseid ja raha paigutamise eesmärgil tulevad kõne alla väärismetallid ja -kividki.
Heitlikul ajal mõjub palgatõusust rääkimine kohatuna, ometi on ettevõtjaid, kes seda uuel aastal plaanivad. Mis sektori töötajatel võiks 2012. aastal olla põhjust palgatõusuks ja kellel seda loota pole?
Palgatõusu, mis mõõdukalt käivitus selle aasta kolmandas kvartalis, on oodata eelkõige eksportivates majandusharudes, kus kriisi järel on saavutatud tootlikkuse oluline tõus. Buumiaja suurim viga oligi, et palgad tõusid tootlikkusest kiiremini. Tänu eurotoetustele on arvata, et jätkub palgatõus ehituse kõikvõimalikes harudes, siia alla saab arvata saastekvootide rahaga soojustatavate hoonete ehitusegi.
Praegu prognoositakse küll kaheks järgnevaks aastaks Eestile mõõdukat majanduskasvu, nii neli kuni viis protsenti, ent Euroopa kulukärbete valguses võib see osutuda madalamaks, kui meie ekspordipartnerid maha jahtuvad.
Kui prognoositav kasv teostub, on oodata mõõduka palgatõusu jätkumist.
Mulle helistati hiljuti pangast ja küsiti, millal kavatsen jätkata teise pensionisambasse raha kogumist. Kas peaks uuel aastal taas maksma hakkama?
Kui küsija on hea tervise ja korralike elukommetega naisterahvas, on vastus “jah”. Kuid veidi kehvema tervise ja halvemate elukommetega mehe puhul, kelle oodatav eluiga ei küüni vähemalt 85 aastani, on vastus “ei”. Et teisest pensionisambast raha tagasi saada, peab kaua elama. Peale selle eelmainitud inflatsioonirisk, kui euroliit rahapressi tööle paneb.