AS Tallinna Lennujaam riivistab Pärnu õhuväravat

Lennufirma Flybe lendamine Pärnusse on suure küsimärgi all. Kõik sõltub Eesti riigi tahtest panustada Pärnu lennujaama nüüdisajastamisse 10 miljonit eurot. Majandusminister Juhan Parts Pärnu osas paljulubav ei olnud. Foto: Sille Annuk / Postimees

AS Tallinna Lennujaam saatis lennufirmale Flybe kirja teatega, et Tallinna lennujaam ei ole valmis teenindama 2012. aasta suvest Flybe lende Pärnust.

Flybe Euroopa lendude planeeringute direktorile Martin Saxtonile 6. detsembril adresseeritud kirja oli allkirjastanud Tallinna Lennujaama juhatuse liige, operatsioonide direktor Einari Bambus.

Äraütlemise põhjusena nimetas Bambus nii korralduslikke aspekte kui võimalikke lisakulutusi Pärnust algavate lendude puhul. Seetõttu ei olda valmis Pärnust lende korraldama. Pealegi pole Pärnu lennujaama renoveeritud ja see ei ole parimas vormis.

Regulaarse heal tasemel teeninduse pakkumiseks oleks vaja investeerida nii lennu- kui reisijate terminali, tõsta päästeteenistuse võimekust, parandada maa- ja reisijate teeninduse varustust ning palgata ja välja õpetada maapealne teenistus. Kõik see on seotud suurte kulutustega, mida Tallinna Lennujaam ei suuda praegu rahastada.

Mis puutub tulevikku, siis loodab Tallinna Lennujaam renoveerida Pärnu lennujaama Euroopa Liidu fondide toel aastail 2013–2015, selleks on ette valmistatud taotlus. Plaani õnnestumise kohta arvatakse olevat rohkem infot 2012. aasta lõpu poole.

Bambus pakkus Flybele mugavat alternatiivi kasutada Pärnu lendudeks Tallinna lennujaama. Pärnu on vaid 120 kilomeetri kaugusel ja kergesti ligipääsetav mõnusa ning kiire bussitransfeeriga. Pärnusse sõitjad korjatakse Tallinna lennujaamas bussile ja sõidutatakse suvepealinna, kust nad äralennuks Tallinna tagasi tuuakse.

Möödunud suvel toimiti nii umbes 800 reisijaga ristluslaevadelt.

Inimeste sõidutamiseks Tallinnast Pärnusse on Tallinna lennujaamal olemas nii taristu, varustus kui personal, öeldakse kirjas.

Flybe plaan oli teine

Flybe plaan oli alustada lendamist Helsingi–Pärnu–Helsingi liinil 70kohaliste ATR-72-500 lennukitega 2012. aasta maist kaks korda nädalas, neljapäeviti ja pühapäeviti ja suvel avada juurde Stockholmi (Bromma) – Pärnu liin ning vajadusel tihendada ühe lennu võrra Helsingi liini.

Mõistagi vajab Pärnu lennujaam ajakohastamist, kuid 2010. aastal lendasid ATR-tüüpi lennukid edukalt Soome-Pärnu vahet, teenindades spaade tellimuslende.

”Pärnuga lennuühenduse mõte oligi selles, et hoida kokku bussisõidule Tallinnast Pärnusse ja tagasi kuluvat aega,” ütles Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius.

Näiteks Pärnu sõpruslinnast Vaasast oleks tee siia oluliselt lühem, kui Vaasast saaks lennata Helsingisse ja sealt ümberistumisega otse Pärnusse.

Praegu lendab spaaturist Vaasast Helsingisse, kus istub Tallinna lennukile ja siis ootab Tallinnas bussi, et sõita 130 kilomeetrit Pärnusse.

Teine variant on Helsingisse jõudes Vantaa lennuväljalt tund aega sõita läbi Helsingi sadamasse, sealt 2,5 tundi praamiga Tallinna ja edasi bussiga kaks tundi Pärnusse, millele lisanduvad ümberistumise ebamugavused, sest reisisadam-bussijaam ja bussijaam-lennujaam ei asu koos.

”Meie küsitlused spaaturistide hulgas näitavad, et lendude otseühenduse puudumine ja ebamugav ümberistumiste logistika vähendab väljaspool Helsingi ja Stockholmi piirkonda elavate inimeste soovi reisida Pärnusse,” rääkis Kosenkranius.

Otselendudega oleks kasud sees pärnakatelgi. Stockholmist (paraku tuleb seal enamikuks jätkulendudeks sõita ikkagi Arlandale) ning Helsingist saaks istuda ümber lendudele kuhu iganes maailma nurka. Pühapäevase lennuga saanuks paljud Soomes töötavad pärnakad mugavalt Helsingisse.

Partsi lubadus

“Pange lauale äriplaan, mille kohaselt läbi Pärnu lennujaama reisib aastas 100 000 inimest, ja ehitame teile niisama ilusa lennujaama, nagu on Tartus,“ käis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts välja lubaduse sel sügisel Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis ja Pärnu Postimehe korraldatud Pärnumaa arvamusliidrite lõunal, kus vaeti peamiselt transpordiprobleeme.

Abilinnapea Kosenkranius tõdes Pärnu Postimehe e-kirjale vastates, et küsis Partsilt, milline meie konkreetne äriplaan olema peaks. Näiteks Tartu lennujaama puhul nägi kava ette kolm korda suuremat reisijate hulka, kui sealtkaudu praegu lendab.

”Pärnul on sellise või teise äriplaani täitmiseks potentsiaal olemas. Aastas ööbib suvepealinnas 300 000 – 400 000 turisti. Kokku on külastajate arv aastas ligi miljon (lisanduvad need, kes ei ööbi). See on suur arv ja kindlasti jääb umbes 100 000 turisti aastas siia tulemata, kuna pole otselende. Peale spaaturismi on muudki, mis tooks Pärnumaale: tulevane Lottemaa, ringrajad, golf. Kui seda maagilist 100 000 aastas niiviisi käsitleda, pole probleemi,” lisas Kosenkranius.

Praegu on fakt, et Flybe sisuliselt koputab Pärnu lennujaama uksele ja on valmis lendama, aga AS Tallinna Lennujaam ei lase teda sisse. Ryanairi saatis minema Eesti riik, kui järgmised korvi saavad, pole enam mõtet Pärnu lennujaama remondist rääkida, sest kellele seda renoveerida, kui lendamisest huvitatuid enam ei ole.

Kosenkraniuse arvates saaks Flybe abil juba järgmisel suvel kindlaks teha, kui palju inimesi Pärnusse ja siit välja lendab kahe reisiga nädalas ja lennuvälja remondita. 2013. aastal pruugiks tõsta lennuplaanid lauale ja korrutada 2012. aasta reisijate arv seitsme päevaga nädalas. Nii oleks ühtlasi lihtsam otsustada, kas investeerida Pärnu lennujaama kümme miljonit eurot. Minister Partsi suhtumine investeeringusse polnud kahjuks paljulubav.

Riigi lennukad plaanid

9. detsembril toimus üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” arutelu. Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku kohusetäitja Tavo Kikas selgitas sellel, et kohalikud lennujaamad, nagu Pärnu ja Tartu, peaksid tulevikus enam keskenduma kaugematele lendudele ja kohalikud lennud võiksid asenduda raudteeliiklusega.

Pärnust rongiga Ruhnu või Kihnu sõitu annab ette kujutada.

“Eesti 2030+” on ettepanekute faasis, mistõttu ideed võivad muutuda. Kui ettepanekud on koos, ministeeriumidega arutatud ja siidlindiga kimpu köidetud, esitatakse planeering valitsusele kinnitamiseks.