Jüri Lebedev: Midagi on mäda Linnuriigis

Õppus Paikuse politsei- ja piirivalvekolledžis. Foto: Urmas Luik

Paganama nadi tunne tekib, kui osavalla elanike huvide eest seismise asemel halvustatakse oponente, jäetakse arvestamata elanike soovidega ja kiidetakse enese eksimatust (Kuno Erkmann, “Jäägem faktidele truuks”, PP 7.11). Eriti hämmastav on õigustatud küsimustele vastuste pakkumise asemel lugeda enda tegevust õigustavaid põhjendusi.

Esmalt sümbolitest, mida väidetavaid fakte eirates kasutanud olen. Parafraseerisin oma artiklis “Tragöödia või statistika” (PP 1.11) tõesti ühe diktaatori tsitaati: “Ühe inimese elukvaliteedi langus on tragöödia. 400 inimese elukvaliteedi langus aga statistika”. Soovisin sellega eelkõige Paikuse osavalda kutsuda üles arvestama autodroomi vastu allkirja andnud 400 inimese sooviga. Neid 400 elanikku loeb lugupeetud oponent oma artiklis “mõjutatuks”.

Mis puudutab linnavoliniku puudumist koosolekult, mida endiselt ei tihka aruteluks nimetada, siis tänapäeval leidub küllaldaselt tehnilisi vahendeid, mis sündmusest sisuka ülevaate annavad. Avalikul koosolekul tehtud lindistus edastaski toimunu.