Samal ajal kui nii riiklikul kui isiklikul tasandil pööratakse järjest enam tähelepanu delikaatsete isikuandmete kaitsele ja privaatsusele tervikuna, muutus avalikuks karistusregister. Neile, kes seadusega pahuksisse läinud, võib see otsus küll vastumeelt olla, kuid siiski avaldab selline lisavõimalus mõne inimese tausta kontrollida pigem positiivset mõju.
Justiitsminister Kristen Michal on seletanud, et jõustunud kohtulahendid on seaduse kohaselt avalikud, mistõttu puudub mõistlik põhjendus piirata samade otsuste andmetele juurdepääsu karistusregistris. Seega läheb olukord karistusregistri avamisega seadusega vastavusse.
Olukordi, kui on tarvis mõne kaaskodaniku tausta kontrollida, võib ette tulla mitmesuguseid. Näiteks on tööandjal kasulik teada, millega töölesoovija minevikus on tegelnud. Inimene esitleb ennast üldjuhul võimalikult korralikuna ja ausa näoga otsa vaadates valeandmete esitamine pole mingi haruldus.
Samuti ei tee paha päring karistusregistrisse juhul, kui lapsevanem soovib kontrollida oma järeltulijaga näiteks noortekeskuses tegeleva inimese tausta. Halbu näiteid, kus ametlikult töötab lastega kodanik, keda tuleks noortest väga kaugel hoida, Eestis kahjuks leidub.
Muidugi võivad eriti uudishimulikud kodanikud hakata kõikide oma sõprade ja juhututtavate kohta karistusregistrist fakte otsima, kuid mis kasu või kahju see ikka teeb.
Pealegi saab igaüks järele uurida, kes tema andmeid karistusregistrist on vaadanud, ja see teadmine peaks uudishimu kahandama. Samuti ei pääse jätkuvalt ligi karistusregistri arhiivi, alaealiste ja alla 200 euro jäävate väärteokaristuste andmetele. Tegemist on aruka asjakorraldusega.