Töötute arv langes 1000 võrra

Töötukassa Pärnumaa osakonnas on sellest nädalast infokiosk, kus huvilised saavad vabade töökohtade kohta uurida, oma elulookirjelduse koostada ja tööandjale saata ja muudki teha, rääkis osakonna juhataja Gerli Mets. Foto: Ants Liigus

Pärnumaal on registreeritud töötuid 1000 võrra vähem kui aasta tagasi, suuresti on number kahanenud tänu töökohtade hoogsale lisandumisele: igas kuus pea 200 uut pakkumist.

Ometi tekitavad suurt muret pikaajalised töötud, keda on pea kolmandik. Ilmselt leidub iga lugeja tutvuskonnas mõni sellisesse seisu jäänud inimene. Isegi kui nad on tööleidmise lootuse kaotanud, tuleks neid innustada töötukassa teenuseid kasutama, soovitas töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.

Metsa sõnu võiks ehk kuulda võtta, sest ta on kogu tööotsingute tee ise läbi käinud. Kümmekond aastat tagasi tuli tal ülikooli lõpetanuna endale tunnistada, et keegi ei ootagi teda avasüli ja peab end töötuna arvele võtma. Siis sai tööle tollase tööhõiveameti konsultandina, kes otseselt töötute muredega tegeles, ja nii see karjäär edenema hakkas.

Kui vaadata registreeritud töötute arvu, siis aastaga langes see Pärnumaal 4000-lt 3000ni. Tänu millele?

Töökohti on rohkem ja muidugi on vähem suuri koondamisi. Kuus tuleb juurde keskmiselt 190 tööpakkumist. See on küll üsna hea number, aga maapiirkondades võiks tööpakkumisi oluliselt rohkem olla. Enamik pakkumisi on kas Pärnus või lähivaldades, aga näiteks Varbla, Tõstamaa ja muudes kaugemates piirkondades valitseb paraku vaikus.

Kui palju töötuid on tippajal arvel olnud ja mis saab edasi, kas arv tõuseb või langeb?

Töötuse tippajal oli registreeritud töötuid Pärnumaal 6500.

Ma arvan, et see arv pigem stabiliseerub. Tõsi, selle kuu alguses on Pärnus töötute hulk suurenenud, lausa järjekordi on meie saalis olnud. Võib-olla paljud ootasid aasta alguse ära ja siis tulid end arvele võtma.

Eelmine nädal oli rekordiline, arveletulijaid oli 139, kellest 27 olid koondatud. Kuna töötuna arveloleku lõpetasid päris paljud, kasvas kokkuvõttes töötute arv 67 võrra. Aga vahepealsetel kuudel meil töötute arv pidevalt langes.



Suured koondamislained on möödas, miks praegu inimesed tööta jäävad?

Osale ei sobi töötingimused ja nad tulevad omal soovil ära, osa on olnud kodused, osa aga mitteametlikult töötanud ja tulevad nüüd meile arvele, kuna soovivad leida tööd.

Omal soovil töölt lahkunud ei saa töötuskindlustushüvitist, küll aga töötutoetust 65.41 eurot kuus, kui nad on viimase aasta jooksul vähemalt kuus kuud töötanud.

Kellel on kõige suurem tõenäosus kiiresti uus amet leida?

Neil, kes on väga motiveeritud kohe tööle asuma või kes on nõus eriala vahetama.

Inimestel, kes on väga valivad palga suhtes, saanud enne kõrget palka ega ole nõus väiksemat töötasu vastu võtma, on keerulisem tööd leida.

Kas töötuskindlustushüvitise saamise ajal on üldse huvi tööle minna?

Need, kes seni on kõrget palka saanud ja nüüd saavad hüvitist, ei ole motiveeritud madalama palga eest tööle minema. Mõni võtabki seda aega puhkusena ja hakkab aktiivselt tööd otsima alles hüvitise lõppemisel.

Paraku kipub olema nii, et kui inimene on juba pool aastat kodus olnud, hakkab tema kvalifikatsioon langema ja see “puhkus” võib hiljem valusalt kätte maksta. Elu on näidanud, et kõige tõenäolisem on uus töökoht leida just esimestel kuudel.

 Kui suured on Pärnus palgakäärid ootuste ja pakutava vahel?

Enamik pakutavatest töökohtadest on palgaga pisut üle miinimumi, nii 300–450 eurot. See on aga paljudele tööotsijaist liialt madal töötasu. Alla 500 euro ei kiputa tööd vastu võtma, otsitakse ikka alates 600 eurost. Paraku on Pärnus palgatase selline ja siin ei saa meie kaasa rääkida.

Samal ajal näeme oma töös tihti, et kui inimene võtab madalama palgaga koha vastu, siis katseaja lõppedes ta palka tõstetakse. Tööandjad ei julge algul võõrale inimesele suuremat palka maksta.

Harvad ei ole juhud, kui inimene on meie majja tagasi tulnud ja tänanud, et innustasime teda kandideerima ja soovitasime siiski koha vastu võtta. See on meie konsultantidele suur rõõm, kui inimesed tööle saavad ja positiivset tagasisidet annavad.

Paljudes töökuulutustes on palga kohal sõna “kokkuleppel”. Mida see tähendab?

Tööandjad selgitavad, et nemad tahavad algul inimest näha ja uurida, mida ta oskab, ja vastavalt sellele kujuneb palk. Tööandjate kinnitusel sõltub lõplik töötasu inimese oskustest.

Mõnel pool on selle sõna taga ehk tõesti miinimumpalk ja tööandja pelgab seda välja öelda kartuses, et siis ei tule huvilisi.

Millised tööpakkumised on kõige enam hinnas?

Pigem lihttööd, näiteks puidufirmas või muud tootmistööd. Ehk sellised ametikohad, mida Pärnus on kõige enam koondatud.

Nagu soe sai läheks klienditeenindus 8–17. Tööpäev 8–17 on väga soovitud, paraku leidub Pärnus väga vähe selliseid pakkumisi ja palju on vahetustega tööd.

Inimesed oleksid nõus minema näiteks õmblusettevõttesse ja vastava koolituse läbima, kuid pereinimestele ei sobi vahetustega töö, eriti üksikemadele.

Umbes kolmandik töötutest on pikaajalised. Miks neid nii palju on?

Palju on nende seas maapiirkondade inimesi, kel kodukohas töökohti pole ja bussiliiklus ei võimalda Pärnus tööl käia, kuid linna kolima nad nõus ei ole.

Neile, kellel on lapsed, ei sobi, kui tööpäev lõpeb näiteks kell 20 või nagu müüjatel kell 22. Kui siis hakata bussiga koju sõitma, ei jää aega perega olla ega laste eest hoolitseda. Mõnele poole bussid enam ei lähegi nii hilja.

Usun, et kui oleks rohkem tööpakkumisi 8–17, oleks pikaajalisi töötuid hoopis vähem. Bussiliikluses on põhjus, miks paljud inimesed ei saa töökohta vastu võtta.

Tõesti, mõnel pikaajalisel töötul on motivatsioon nii langenud, et nad elavad sotsiaaltoetustest ega otsigi tööd.

On tulnud ette, et inimene ei taha tööle minna, sest tal on võlad ja ta kardab, et kohtutäitur kohe kogu palga ära võtab. Oleme ta siis suunanud võlanõustaja juurde.

Suurim väljakutse ongi vähendada pikaajalist töötust ja võimalusi on mitu. Läheneme igale inimesele individuaalselt, et leida juhtumipõhine lahendus.

Näiteks mõnikord ei saa töötu teenusele või tööle minna, sest tal pole sõiduraha, et astuda esimene samm töölesaamise teel. Proovime koostöös kohaliku omavalitsusega leida lahendusi, vajadusel saame hüvitada lisakulutusi seoses koolitusel või muul teenusel osalemisega.

Tihti räägitakse inimestest, kes said töötukassalt oma ettevõtte alustamiseks toetust, aga kui paljud neist paari–kolme aasta pärast veel tegutsevad?

See uuring on alles tegemisel, kuid me oleme oma töös näinud, et mõni toetusesaaja on aasta vastu pidanud ja siis taas tulnud end töötuna arvele võtma.

Mis valdkondades tasuks Pärnus oma äri avada?

Pärnusse on väga vaja lastehoidu. Meil endalgi on korduvalt tekkinud olukord, kus tahame oma kliendi koolitusele saata ja saaksime lapsehooldusteenuse koolituse hüvitada, kuid Pärnus on lastehoiukohad täis.

Ka siis, kui töötu leiab töökoha, saaksime kolm esimest kuud kuni seitsmeaastase lapse hooldusteenuse hüvitada, kuid pole kohta, kuhu laps viia.

Palju on Pärnus iluteenindust, sinna oleks raske konkureerima minna, kuid kindlasti võib proovida midagi erilist toota ja seda ise turustada.

Kui inimesel on töökoht, kuid tahaks seda vahetada, kas sel juhulgi võib teie majast abi loota?

Jah, kindlasti. Kõik huvilised võivad läbi astuda meie karjääriinfo toast, kus saab nõu näiteks töövestluseks valmistumise ja elulookirjelduse (CV) kirjutamise suhtes ja ümberõppevõimaluste ülevaate.

Me näeme, et üks põhjusi, miks tööandja ei kutsu kandideerijat isegi töövestlusele, on see, et CV ei ole korrektselt koostatud.

Karjääriinfotoas on võimalik kasutada arvutit ja veebikaamerat ning Skype’i kaudu teha töövestlust. See on vajalik, kui tööandja asub Pärnust eemal või välismaal.

Samuti saab igaüks meie EURESi nõustajalt uurida töötamise kohta välismaal.


Muudatused 2012

* Töötukassal on vajadusel võimalik korraldada tööotsingu töötuba või tööklubi neilegi, kes ei ole töötukassas arvele võetud.

* Koondamisteate saanud töötajatele osutatakse tööleidmiseks tarvilikke teenuseid juba enne viimast tööpäeva, et nad vahepeal tööta ei jääks või kogeksid töötust lühikest aega.

* Toetatakse kehvenenud tervise tõttu töökaotuse ohus töötaja täiendus- või ümberõpet.

* Täiskoormusega õppivatele töötutele on võimalik osutada senisest rohkem tööotsingute toetamiseks ja tööleaitamiseks vajalikke teenuseid, sealhulgas koolitust, nõustamisteenuseid, maksta ettevõtluse alustamise toetust.

* Palgatoetusega saab 1. märtsist tööle rakendada töötu, kes töötuna on olnud arvel vähemalt 12 kuud tööleasumise eelse 15 kuu jooksul, kui tema töötuna arvelolek on vahepeal olnud lõpetatud tööleasumise või puudega inimese hooldamise eest tasu saamise tõttu. Eesmärk on soodustada ajutist ja lühiajalist töötamist.

Allikas: töötukassa