Gümnaasiumidel oht hariduslikule getostumisele

Kaunis mõisakompleksis asuv Tõstamaa keskkool on riigis üks omanäolisemaid maagümnaasiume, kus õpivad nii kohalikud kui mujalt Eestist tulnud noored. Foto: Toomas Mitt

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis tuli reedel Pärnumaa omavalitsusjuhtide ette sõnumiga, et minister soovib saada neilt seoses gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamisega vastust neljale küsimusele.

Minister Jaak Aaviksoo tahab teada pärnumaalaste arvamust, kui kiiresti tuleks gümnaasiumivõrk ümber korraldada ja kas gümnaasiume peaksid edasi pidama omavalitsused või jääks see tulevikus riigi kohustuseks.

Veel soovib minister teada, kas pärnumaalaste arvates peaksid olema üld- ja kutsekeskhariduse vahel õppekohad riiklikult ära jaotatud ning kas gümnaasiumidesse astumisel tuleks kehtestada ühesugune lävend.

Seejuures annab minister valida, kas ümberkorraldamine peaks toimuma kiiresti ja korraga või kolme gümnaasiumiaasta jooksul.

Vastus tuleb ministrile edastada veebruari lõpuks. Mais täpsustab ministeerium maakondade arutelude tulemusi ja aasta lõpuks lepitakse kokku gümnaasiumivõrgu korrastamise tähtaeg.

Ei tulnud õue peale kaklema

Aaviksoo esindajana Pärnu maavanema ning maakonna omavalitsus- ja haridusjuhtidega kohtuma tulnud Küttis lasi seinale kuvada esitluse, mis kandis pealkirja “Igast gümnaasiumist hea haridus”.

Asekantsler märkis alustuseks, et ei tulnud meie õue peale kaklema, vaid meie mõtteid kuulama ja selgitama ministeeriumi poolt eesseisva gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuseid.

Küttis mainis, et taasiseseisvuse ajal on Eestis kinni pandud paarsada kooli ja enamjaolt on gümnaasiumide säilitamiseks suletud kodulähedasi alg- ja põhikoole. Nüüdseks oleme olukorras, kus Eestis on 70 algkooli ja 220 gümnaasiumi. Normaalne oleks, kui oleks vastupidi.

“Haridusfilosoofilises plaanis ei ole vahet, kes on minister, vaid põhjendused, miks seda (ümberkorraldusi hariduses, A. J.) on vaja, muutuvad üha reljeefsemaks,” kostis mitu aastakümmet üld- ja kutsehariduse eest vastutanud Küttis. “Kui üldises retoorikas loetakse tihtilugu seda, kui palju on lapsi ja raha, siis nii eelmise ministri Tõnis Lukase kui Aaviksoo põhimure on olnud hoopis üha süvenev hariduslik kihistumine – õppetulemuste erinevus gümnaasiumide vahel.”

Ümberkorralduste peamine mõte ongi hariduslikku getostumist vähendada. Märgatavat hariduslikku kihistumist näitab asekantsleri väitel viimane PISA uuringki, mis peegeldab õpilaste minekut suuremate keskuste koolidesse ja vanemate arvamust, et sealt saab parema hariduse.

Tagajärjena on Eesti koolides riigieksami keskmise hinde vahe kümme punkti ja rohkem. Eestis leidub gümnaasiume, kus 10. klassi astumise lävend on 3,2.

“Need protsessid on alanud ja küsimus on, kas tahame muuta neid mõistuspärasemaks. Ja sellepärast me siin olemegi, et arutada, kuidas seda teha,” põhjendas Küttis.

Asekantsleri jutu järgi on kaks varianti. Kas loobume ühtse kvaliteedi põhimõttest ja ütlemegi, et see on iga lapse oma asi, kus ta koolis käib, ja iga vanem teab, et tema laps saab ühest koolist nii- ja teisest naasuguse tulemuse. Või püüame veidigi neis protsessides kokku leppida ja teeme näiteks nagu lõunanaabrid, et on kaks asja: kesk- ja gümnaasiumiharidus, kus gümnaasiumiharidusega minnakse ülikooli ja keskharidusega kutsekooli aladele, mis nõuavad üldkeskharidust.

On kolmaski võimalus: mitte midagi teha

Sellega kaasneb gümnaasiumiõpilasele küsimus: kas eelistada kodulähedust või akadeemilisi valikuid.

“Kui tahame suurendada akadeemilisi valikuid, peame järele andma koduläheduses ja vastupidi. Kui tahame suurendada kodulähedust, peame järele andma akadeemilistes valikutes,” põhjendas Küttis.

Asekantsler ütles, et kui paar aastat tagasi Lukase ministriks oleku ajal arvati mõistlikuks kolme gümnaasiumi igas maakonnas, siis vahepeal on maagümnaasiumidest veel hoogsamalt ära mindud ja selles seisukohas ministeerium enam veendunud ei ole.

“Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine tuleb kunagi niikuinii, iseasi, kas minu silmad seda näevad. Praegune idee on tekitada igasse maakonda üks puhas gümnaasium, me ei räägi totaalsest põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest,” kostis asekantsler.

Ministri mõtte järgi võiks 2014. aastal algavas Euroopa Liidu rahastamisperioodis arendada igas maakonnas välja puhaste gümnaasiumide taristu ühes õpilaskodudega, nagu analoogselt on juba tehtud kutsekoolide võrguga.

Ühe mütsiga ei tohiks koole lüüa

Pärnumaa valdade juhtide arvamust mööda peaks riik andma kõigepealt garantii, et kohaliku gümnaasiumiastme sulgemisel on lapsele tagatud transport kaugemale kooli ja tagasi, et tehakse õpilaskodud ja valla kanda ei jääks miljon lisakoormust.

Küttise lause peale, et Eesti gümnaasiumivõrk on välja kujunenud agrotööstuskomplekside ajal ja oma ülesehituselt üks väheseid nõukogude rudimente, väitsid omavalitsusjuhid, et Pärnumaal pole agrotööstuskoondisi ja need pole kohapeal peamised tööandjad olnud, mitme kooli asukoht on kujunenud hoopis muudel ajaloolistel põhjustel.

Vändra inimestes tekitavad hirmu ministeeriumist välja hõigatud gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused, mille järgi peaks maakoolide gümnaasiumiastmes õppima vähemalt 252 õpilast. Selle arvuni ei küüni Pärnumaal ükski maagümnaasium.

Vändra alevivolikogu aseesimees Priit Enok tundis huvi, kuidas ministeerium hakkab otsustama nende erandite üle, kus võiksid edasi kesta väiksema õpilaste arvuga gümnaasiumid. Küttis kostis, et iga erand saab eluõiguse omavalitsuse ja ministri kokkuleppel.

“See on ka meie ootus, et te maakonnast kirjeldate neid erandeid. Meil on arvutis 100 varianti, aga see on matemaatika. Teil on siin päris elu,” kinnitas nõunik Epp Rebane, kes haridus- ja teadusministeeriumis gümnaasiumivõrgu korrastamisega tegeleb.


Hariduse 5 väljakutset

Kõige kiiremini lahendust vajavad ülesanded Eesti hariduses on:

* haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi teineteisest lahutamine;

* õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega;

* põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu tegelik ellurakendamine;

* kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppekvaliteeti toetava rahastusmudeli juurutamine;

* tööandjate senisest tunduvalt suurem kaasamine õppekava arendusse nii kutse- kui kõrghariduses.


Ministri küsimused

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo soovib saada omavalitsustelt vastuseid neljale küsimusele.

* Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, s.o kolme gümnaasiumiaasta jooksul?

* Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?

* Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?

* Kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?


Andmed: haridus- ja teadusministeerium, haridusstrateegia 2012–2020 projekt Eestis


Gümnaasiumivõrk

Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise eesmärgid:

1. Kõrge õppekvaliteet.

2. Võrdne kättesaadavus piirkonniti.

3. Süsteemi tõhusus.