Vändra osaühing otsib kogemustega “seksuloogi”

Töötukassa kokkukutsutud ümarlauas Vändra raamatukogus arutasid töötukassa, piirkonna ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste esindajad töötuse vähendamise võimalusi. Foto: Ants Liigus

Töötukassa kokkuhüütud ümarlaual Vändras kiskus osalejate näod karmis argielus naerule kohaliku põllumajandusettevõtte juhataja ütlemine, et nemad vajavad mitut spetsialisti, sealhulgas seksuoloogi.

“Pull on majas peremees, hea toodanguga piimakarja alus, seepärast ei saa me teekäijat võtta, vajame head kunstseemendajat, samuti nagu veterinaararsti ja lüpsjaid – tõsi, seda sõna ei tohi kasutada, selle asemel tuleb öelda, et vajame operaatoreid,” rääkis maakonna ühe suurima piimatootja OÜ Vändra tegevjuht Ilmar Teevet.

Kuigi Vändra alevis ja vallas oli töötukassa andmetel aastavahetusel registreeritud 115 töötut, neist üle poole parimas tööeas, 25-54aastased, on kohusetunnet ja vastutust nõudvasse põllumajandustootmisesse keeruline kaadritäiendust leida.

Tööandjate valikud

Vändra raamatukogu nõupidamiste saalis said hõredalt hõivatud piirkonna tööandjate toolid, oodatud tosinast oli kohal kolmandik. Arutelust järeldus, et nii nagu mullu riigi parimaks põllumajandusettevõtteks tunnistatud OÜ Vändral, on tööjõu vajadus teisteski spetsiifiline. Näiteks metallitööstusettevõttes, kus peale tehnilise taibu tuleb tööotsijale kasuks inglise ja vene keele oskamine.

Kohal olid Tori vallavanem Mart Vaiksaar ja tema kolleeg Tootsist Kalev Kaljuste. Vändra vald ja Vändra alev olid esindatud, kuid mitte omavalitsuse juhtidega. Mõlemas Vändras ja Toris on enim töötuks jäänuid ehituses ning kõige rohkem tööotsijaid samuti selles valdkonnas. Tootsile andis matsu briketivabriku sulgemine ja sealt on registeeritud töötud märkinud oma leivaraha teenimise otsinguil enim soovitavaks valdkonnaks “muu tööstus”.

“Meie Vändras praegu otseselt tööjõudu ei vaja, aga selliseid diskussioone on tarvis aeg-ajalt pidada, peame koostööd tegema, teiste arvamusi kuulama,” ütles MS Balti Trafo OÜ juhataja Jaanus Luberg, Pärnumaa vastutustundlik ettevõtja 2011.

“Vändras oli hea võimalus kolmepoolselt koostöös kohalike omavalitsuste ja tööandjatega läbi arutada tööjõu vajadus Tori, Tootsi ja Vändra vallas ning alevis, vaatasime üle praeguste töötute oskused ja võimalused ning leppisime kokku, millises suunas üheskoos edasi liigume, et jõuda eesmärgini – viia kokku tööandjad ja töötud,” selgitas töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets.

Metsa sõnade järgi on töötuna arvel väga heade oskustega inimesi, kuid nende töövalmidust on vaja tõsta. Seda saab töötukassa teha mitme teenuse, näiteks tööharjutuse, tööklubi ja erialase koolituse kaudu ning vajadusel saab neid teenuseid kombineerida.

Neli selga vastamisi

“Eelkõige on mul hea meel, et Tootsi, Tori ja Vändra tegutsevad koos, püüavad olukordi koos lahendada,” lausus Tiiu Vilms, kes on töötukassa töövalmiduse hoidmise ja riskirühmade teenuste peaspetsialist.

Vilmsi ütlust mööda on vallad väga hästi informeeritud olemasolevatest ja tulevastest tööandjatest. Sel aastal loodetakse Vändra piirkonnas tööle rakendada ligi 50 sotsiaalvaldkonnas tegutsevat töötajat. Vajadus on klienditeenindajate järele ja otsitakse üksikuid spetsialiste.

“Üks tööandja ütles, vaadates meie klientide statistikat, et piirkonda mahuks veel üks umbes saja töötajaga ettevõte, siis suureneks nii tööhõive kui positiivne konkurents olemasolevate tööandjate vahel,” mainis Vilms ümarlaua järel.

Neli selga vastamisi on tugev jõud ja seepärast tõdes Mets, et tal on väga hea meel selle üle, et Pärnumaa kohalikud omavalitsused ja tööandjad avaldasid siirast soovi kaasa aidata töötute tööle rakendamisel.

“Et pikaajalisi töötuid tööle aidata, on koostöö töötukassa, kohalike omavalitsuste ja tööandjatega väga oluline,” rõhutas Mets. “Töötukassa soovib teha koostööd kõikide kohalike omavalitsustega, samalaadseid koostöökohtumisi on meil plaanis korraldada üle riigi.”