Sindi gümnaasium tegi klassi taimelabori

Labori üks perenaistest Helle-Anniki Nõmm pühendas 2.a klassi õpilased Sirelin Kuke ja Sten Sepa taimekasvatuse saladustesse. Esimesed idud oli eilseks avamiseks oma pead juba mullast välja pistnud. Foto: Ants Liigus

Sindi gümnaasium kujundas vene osakonna ühest kolmanda korruse klassiruumist loodusõppe labori, kus lapsed saavad näpud mulda pista ja taimede kasvamist jälgida.

Eilseks labori avamise päevaks olid esimesed idud oma rohelised pead mullast välja pistnud ja taimed pikeeritud. Nüüd lastakse neil veidi kasvada, enne kui läheb pottidesse istutamiseks.

Mullast võrsuvad samad maitsetaimed, mille pilte ja iseloomustust võib kaeda labori seinalt. Labori avamine on osa projektist, mida rahastab keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).

26. jaanuaril käisid Sindi gümnaasiumi 2., 5., 7., 8. ja vene osakonna 1.-4. liitklassi õpilased õppekäigul Tallinna botaanikaaias, kus peale loengu ja ringkäigu kasvuhoonetes õppisid lapsed taimi istutama ning said botaanikaaiast oma istutatud toataimed kaasa.

Need ilmestavad nüüd kooli loodusõppe laborit. Labori tegemistes on kaasa löönud laste vanemadki.

Kõigile Sindi lastele

Kooli arendusjuht Sigrid Jamnes sõnas, et õpilastega on plaanis veel kolm õppekäiku. Märtsis minnakse Tootsi aiandisse, aprillis Räpina aianduskooli õppemajandisse omandama esmaseid teadmisi maastikuarhitektuurist ja augustis sõidetakse Metsamoori tallu tutvuma maitsetaimede korjamise ja kuivatamisega.

Mais on Sindi gümnaasiumis konverents teemal “Seemnest tärkab elu”, kus antakse ülevaade sellest, mida on selleks ajaks laboris tehtud. “Kutsume Tallinna ülikoolist kedagi, kes meile taimede uurimisest kõneleb, ja räägime sellest, kuidas kujundada maastikku taimedega,” avas Jamnes tulevikuplaane.

Pärast Tootsi aiandi külastamist alustatakse õuetaimede kasvatamise ja istutamisega amplitesse ning õuekastidesse, et kool muuta kaunimaks nii seest kui väljast.

Potid maitsetaimedega rändavad koolisööklasse ja maitserohelist hakkavad kasutama lapsed, et neil tekiks harjumus näpistada oma toidu sisse värskeid asju ja nad ei pelgaks maitserohelist kasutada.

Jamnes märkis, et loodusõppelabori tegemistest võivad osa võtta kõik Sindi lapsed vabatahtlikkuse alusel, see ei ole piiratud kooliga. “Iga Sindi laps, kes tahab osaleda selles projektis, võib rahulikult tulla ja laboritöös kaasa lüüa. Neid inimesi seob ikkagi huvi looduse ja taimede vastu,” kinnitas ta.

Idee sündis tomatitaimest

Igapäevased perenaised on laboris Ljubov Arbuzova ja Helle-Anniki Nõmm ning tegevusteks pannakse üles graafik. Nõmm lausus, et ettepanek pakkus talle huvi ja on pensionäripõlves vaheldus.

Labor on hea võimalus järgida uut õppekava, kus ühendatakse mitme aine õppimine. Nii luges 2.a klassi õpilane Martti Šorin avamisel ette oma ingliskeelse jutukese taimede sõprusest.

Mõtte sünnist rääkisid algklasside õpetaja Eneli Arusaar ja kooli majandusala juhataja Mart Nõmm. Ühel päeval tulid mõlemad kooli arendusjuhi juurde ideega midagi loodushariduse edendamiseks ära teha.

Arusaar oli osalenud Ida-Virumaa koolide projektilaagris, kus õpilane tõi kingiks omakasvatatud tomatitaime.

Kolm pead pandi kokku, Jamnes kirjutas projekti ja KIKi toel on nüüd labori laudade kohal taimede kasvuks tarvilik valgustus.

Labor täienes avamispäeval mitme kingitud taime võrra, sealhulgas olid Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi toodud mandariinipuu ja linnapea Marko Šorinilt kirjude lehtedega taim, mille nimi tuleb õpilastel endil välja selgitada.

Igale külalisele andsid lapsed kaasa ühesuguse mõistatuse – kunstitunnis erksaiks värvitud potid mullaga, millest pidavat midagi peagi võrsuma.