Kõrvetav päike ja parmud – juulile omased olud

Punaselg-õgija varitseb saaki kusagil välja­ulatuval kohal. Foto: Karl Adami

Tänavune suvi on igati eriline, olgu selle tunnistajaks seegi, et üksikud käod kukuvad veel juuli keskpaigas. Viljandimaal Paistus ja mujalgi Eestis on räägitud, et kui kägu enne jaani kukkumise lõpetab, tuleb külm ­sügis. Kui aga peale jaani, siis pikk ja soe sügis. Mõnes Eesti paigas on levinud aga uskumus, et nii mitu päeva, kui kägu pärast pööripäeva kukub, nii mitu nädalat on suvi ­pikem. Seda, milliseks suve teine pool ja sügiski kujunevad, näeme õige pea.

Südasuviseid õitsejaid tuleb aina juurde. Tõsi, õiekobarad on kohati tagasihoidlikud või õitsevad taimed väga kähku ära. Näiteks jätsin möödunud nädalal niitmisest järele mõne taeva poole sirguva üheksavägise, millel oli õitsemisega õige kiire. Nõnda olid need taimed järgmiseks päevaks juba närtsinud. Põdrakanep pakub aga õieilu kauemaks kui päevaks, kuid soe suvi mõjutab neidki.