Raavo Raadik: Üle jõu tänavatest

Metallposti ots ja konarused Jannseni tänaval. Foto: Jüri Looring

Abilinnapea Meelis Kukk kirjutas ajalehes, et Pärnu ronis kümnendi jooksul finantsiliselt ülesmäge (“Pärnu linn ronis kümnendi jooksul finantsiliselt ülesmäge”, PP 04.08), seega olevat ka suvepealinnas kõik parimas korras. Vaadates ainult arve ja statistikat, võib ju nii tunduda. Ja abilinnapea kinnitabki, et teed-tänavad nüüdisaegsete kommunikatsioonide ja ökonoomsete valguslahendustega säästavad meie kõigi raha, kümne aastaga investeeriti ligemale 88 miljonit eurot ning suudeti 70 protsenti enam, kui kavandati enne haldusreformi.

Oot, siit kerkib küsimus. Kõigest kaks päeva pärast abilinnapea oodi tänavatele ilmus ajalehes Kristjan Lossmanni artikkel Pärnu uulitsatest, mis pidid olema nüüdisaegsed. Jalakäijast pärnakat ei üllata artikli pealkiri “Kuumaastik või kõnnitee – kaks ühes?” Nemad näevad kuumaastikke pidevalt. Kuid kuidas nüüd suhtuda abilinnapea väiteisse ajakohastest kommunikatsioonidest? Näiteks üle jõu käival Ülejõel?

Oleks muresid ainult Ülejõel. Kesklinnas seisev vedur on rüüstatud, kabiini paigutatud infotahvli hävingut võib aegvõttes jälgida nelja-viie aasta jooksul turistide filmitud videotest Youtube’is. On see ju üheks linna silmatorkavamaks atraktsiooniks. Hädalist kõpitsemist vajaksid Rüütli tänav, linnamajad. Pisikesed, kuid üle jõu käivad tegemata investeeringud? Tihti polegi ju tarvis investeeringut, olukorra parandamiseks piisab kontrollist, muutmiseks vihjest omanikule.