Metsaomanikul tuleb ette tark olla

Kergeusklik metsaomanik võib halba kaupa tehes jääda ilma nii oma puudest kui nende eest lahkelt lubatud eurodest. Foto: Ants Liigus

Ehkki metsaomanikud on hakanud oma varasse hoolikamalt suhtuma, jätkub juhtumeid, kus mõni kergeusklik jääb ilma nii metsast kui tõotatud rahast.

„Pärnumaal on minu käest viimasel ajal käinud läbi kolm juhtumit, aga ma kuulen neist ka kõrvalt, nii et ma ei julge öelda, kui palju neid tegelikult võiks olla,” tõdes Pärnu- ja Läänemaa metsanduskonsulent Jüri Peetrimäe. „Ega need, kes petta said, ennast afišeeri, kuid võin üldjoontes spekuleerida, et kui üksi minul on aastas kolm, siis kokku on neid juhtumeid pealt kümne kindlasti.”

Seejuures kipuvad metsaomanikke pügama ühed ja samad tegijad, kes konsulendi jutu järgi oskavad toimetada nii, et kannatanul on pärast väga raske, kui mitte võimatu pretensioone esitada, sest omanikul on nahk üle kõrvade tõmmatud juriidiliselt korrektselt.

Ilus jutt maksab vähe

„Eks neid petuskeeme ole palju, aga kõige lihtsam on see, kus tulevad ilusad poisid ilusa autoga ja räägivad ilusa jutu suusõnalisest lepingust, et “kuule, mees, sul siin vana mets, me võtame selle maha”,” rääkis Peetrimäe.

Edasisel asjaajamisel on kaks võimalust. Ilusate poiste liimile läinud metsaomanik lepib kas tillukese ettemaksu või koguni sellega, et raha lubatakse talle maksta siis, kui töö on tehtud ja raie täpne maht teada.

„See on libe tee, sest kunagi ei suuda metsaomanik kontrollida, kui palju materjali tuleb, kui palju veetakse minema ametlikult ja mitteametlikult,” nentis Peetrimäe. „Üldjuhul kipub ikka nii olema, et mõni koorem kaob ära, ja seda on võimatu kontrollida.”

Konsulent märkis, et kui materjali väljatulekuga seotud sobimus võib tulla kõne alla järeleproovitud partneriga, siis võõrastega mitte mingil juhul.

„Mina ei usaldaks lehest võetud reakuulutust, kus ainult telefoninumber, pigem ikka suurem tugevam firma, mis on turul tegutsenud tükk aega ja tahab edasi tegutseda, see ei saa endale lubada kedagi haneks tõmmata,” väitis Peetrimäe.

Kui midagi juhtubki viltu minema, on suurfirma alati huvitatud probleemi kiiresti ja kärata lahendamisest: soliidsele ettevõttele pole tarvis plekki oma renomeele.

„Kus kirjas ainult telefoninumber ja Jaan või Juhan – need pakkujad ei ärata usaldust ja neid tegelinskeid on hiljem võimatu kätte saada, kui midagi juhtub,” kinnitas konsulent. „Kui omanikul on ainult nimi ja telefoninumber, siis sellega asi piirdubki: paremal juhul saab ta mingigi sümboolse raha, halvemal juhul ei sedagi.”

Tühjade pihkudega jääb metsaomanik selgi juhul, kui tal on tööde tegijaga oma teada sõlmitud korrektne leping, kuid tegelikult tööde tegijat füüsilise isikuna ei eksisteeri.

Rikkus muidu käest

Levinud on kelmus, kus metsaomanikule pakutakse raieteenust, mille käigus raiutakse kraavipervedelt võsa, tegelikkuses aga juba suured puud keskmise tüvemahuga 0,1–0,2 tihumeetrit, samal ajal sõlmitakse raieteenuse osutamise leping, kus metsa(maa)omanik annab kogu raiutava materjali kas tasuta või sümboolse tasu eest raietööde teostaja omandisse.

See oleks nagu vastutasu korras kuivendussüsteemi eest.

„Lepingus viidatakse ka tööde käigus sõlmitavale lepingu lisale, kus on fikseeritud raiemaht ja maaomanikule tasutav summa, tegelikkuses seda aga ei sõlmita ja sisuliselt on omanik sellise lepinguga loovutanud kogu raiutava materjali,” selgitas Peetrimäe. „Töid teinud firma müüb kokkuveetud materjali kiiresti edasi, paremal juhul võetakse hiljem maaomanikuga ühendust ning pakutakse mingit sümboolset summat, kehvemal juhul ei sedagi ja maaomanik on lolliks tehtud.”

Peetrimäe tõdes, et eriti valusalt koges seda petuskeemi maaomanik, kes oma kulu ja kirjadega ehk paari tuhande euro eest pidi korrastama sullerite poolt tööde käigus rikutud tee.

Enne tööd pea aru

Ent Pärnu- ja Läänemaa metsanduskonsulendil oli sulitsemise kohta tuua veel markantsem näide. Eluaegsest metsnikust, kellel oli lageraielank mõõdetud, klupitud, (kluppima – puude läbimõõtu mõõtma, U. H.) ja kes läks sellele liimile, et võttis kuulda oma mõõtmise tulemused kahtluse alla pannud tööde tegijat. Nimelt väitnud väga head hinda pakkunud töötegija, et ta pole päris kindel, kui palju lank välja annab, tehtagu parem kaupa väljatuleku peale.

„Kui ei usu, ära osta, aga tema, mehekene-vaesekene, arvas, et toredad poisid, ega need peta,” muigas Peetrimäe mõrult. „Kui eluaegset metsameest tõmmatakse tillist, nimetame asju õigete nimedega, mis me räägime siis sellest omanikust, kes elab linnas ja kelle mets on Tuuliku või Paadrema kandis. Paraku on sagenenud juhud, kus kasutatakse ära just metsaomaniku teadmatust.”

Teadmatust sellegi suhtes, et kohustus saadud tulult maksta viivitamata ja ilmtingimata 20 protsenti tulumaksu pole kaugeltki aamen kirikus.

„Eks me kõik ole ise targad, aga kui häda käes, läheme ikka arsti juurde,” tõdes metsanduskonsulent. „Nii ka metsaga: ükskõik mis tööd te metsas ette võtta tahate, konsulteerige metsandusspetsialistiga.”

Liiati on asjatundjaga nõupidamine praegu veel tasuta.

„Mina soovitaksin metsaomanikul võtta ühendust Pärnumaa tugiisiku Kadri-Aija Viigiga, võtta ühendust ühendust konsulendiga, tänapäeval on kõik kontaktandmed internetis olemas,” ütles Peetrimäe. „Miks peame neid asju tagantjärele siluma, siis on juba hilja. Ehk nagu üks mu hea kolleeg ütles: “Kurat, oleksin ma pooltki nii tark, kui on mu naine tagantjärele, oleksin geenius, oleksin peaminister!””