Pärnu linnas osalevad eile alanud streigiliikumises nelja lasteaia ja maakonnas 14 lasteaia või lasteaia-algkooli töötajad.
Maanaised on julgemad ja häälekamad
8. märts 2012, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud kodumaakonna lasteaedade kollektiivid, kes streikimisest loobusid, koostasid streigi toetamiseks kirjalikke pöördumisi.
Tori lasteaia uksed olid eile suletud, rühmade ustel olid üleval teated, et avatud on teine rühm. Uksel võttis meid vastu silmanähtavalt ärritunud juhataja Jana Malõh, kes andis teada, et rääkimiseks ei ole tal aega ega tahtmist, sest lastega on vaja tegelda. Lasteaias oli kollektiivi streigipäeval neli last ja nendega juhataja ning majandusjuhataja parajasti ametis olidki.
Kollektiiv hoiab kokku
Sindi lasteaeda ei olnud eile ühtki last toodud ja oma kabinetis istus vaid direktor Viivi Palmissaar, kusagil askeldas majahoidja, samuti poole kohaga koristaja.
Palmissaare andmeil streikis eile kogu 27-liikmeline pedagoogiline personal, neid toetas teenindav personal. “Eelnevalt sai vesteldud lasteaia hoolekogu esimehega ja õpetajad küsitlesid vanemaid suuliselt. Vanemad väga toetasid streigimõtet ja leidsid, et see on igati õigustatud,” rääkis Palmissaar.
Juhul, kui muist vanemaid olnuks sundseisus ja pidanuks mudilase siiski lasteaeda tooma, olid neid valmis kantseldama vallaametnikud ning toitlustamise eest oleks kandnud hoolt Sindi gümnaasiumi köök.
Direktori hinnangul on Sindi lasteaia kollektiiv väga kokkuhoidev ja seal tegutseb oma ametiühinguorganisatsioon. “Streik meile tüli küll majja ei toonud,” lausus ta ja lisas, et väljaastumine on igati õigustatud. Sintlaste protest ei ole suunatud kohaliku omavalitsuse, vaid valitsuse aadressil. Lasteaednikud saavad palka kohalikust eelarvest, omavalitsuste võimalused on aga väga erinevad. Tallinnas on lasteaiaõpetajate palgatase 500–600 eurot kuus, mõnes Lõuna-Eesti vallas 400 eurot kuus. Sindi õpetajate palgad jäävad nende vahele. “Riik peaks selle eest hoolt kandma, et õpetajaid tasustataks võrdsetel alustel. Meie töötajad on väga seaduskuulekad ja kannatlikud olnud, aga see aeg saab ükskord otsa. Ma tean, et meie inimestel on majanduslikult väga raske,” tõdes Palmissaar.
Palk ja pension
Seljametsa lasteaias-algkoolis oli kooli pool eile õpetajatest-õpilastest täiesti tühi, lasteaias oli viis mudilast. Lasteaia direktor Kaie Reial nentis, et nii mõnigi lapsevanem oli veendunud, et õpetajatel tuleb streikida. “Laitnud pole streigimõtet keegi. Ka juhtkonna poolt ei ole keeldu-käsku olnud. Meie majas võivad kõik oma mõtteid vabalt väljendada,” lausus Reial. “Õpetajate kaader Eestis vananeb. Kui tahetakse, et noored pärast kõrgkooli lõpetamist kooli tööle läheksid, tuleks seda ametit väärtustada.”
Kooli ja lasteaia poolel streikis eile Seljametsas üheksa õpetajat, neid toetasid kaks õpetaja abi. Lasteaia direktorile ja Paikuse vallavanemale edastati streikijate pöördumine, kus kirjas põhinõudmised.
Palga suhtes on Seljametsa õpetajate nõudmised ülejäänud Eestiga solidaarsed: kõrgharidusega õpetajale nõutakse töötasu alammäära tõstmist 20 protsendi võrra (noorempedagoogidele 729, pedagoogidele 772, vanempedagoogidele 883 ja pedagoogidele-metoodikutele 1066 eurot). Peale selle on Seljametsa õpetajatel pöördumises nõue, et õpetaja tööaasta pensioniarvestuses ei oleks seotud keskmise palgaga, vaid et üks tööaasta võrduks ka pensioniarvestuses aastaga.