Pärnu muusikakool toob lavale kõik viis bändi

Üks Pärnu muusikakooli viiest bändist (vasakult): Siim Arusaar (trummar), Jan Ristimets (kitarrist), õpetaja Ann-Liis Talts (bändi juhendaja, basskitarri õpetaja), Emil Erastus (basskitarrist), Aleksander Kozitskiy (saksofonist), ees Rahel Talts (klahvpillid). Foto: Erakogu

Pärnu muusikakooli rütmimuusika osakond tähistab pühapäeval Endla Küünis oma kümnendat tegutsemisaastat kontserdiga “Rhythm & Mooz”. Üles astuvad kõik viis muusikakooli bändi, vilistlasi esindab trummar Rauno Pella.

Nii palju bände – viis – on muusikakoolil esimest korda rütmimuusika osakonna ajaloos.

Ühtlasi on tegu laste ja noorte muusikafestivali “Muusikamoos” lõppkontserdiga.

Pärnu muusikakooli rütmimuusika osakonna juhataja, pop-jazz-laulu õpetaja ja ühe bändi juhendaja Marge Lumisalu sõnade kohaselt tõotab tulla põnev kontsert, sest iga bänd on oma liikmete ja juhendaja nägu. Bände juhendavad peale Lumisalu Marek Talts, Ann-Liis Talts, Toomas Aron ja Lauri Lüdimois.

Enamik rütmimuusika osakonnas õppijaid käib gümnaasiumis, kuid nende hulgas on põhikoolinoorigi. Kõige nooremate, Toomas Aroni noormeeste punt saab tuleristsed just eelseisval kontserdil.

Popist džässini

Rütmimuusika osakonnas viljeldakse rokki, popmuusikat, džässi, reggae’t, folki – mida keegi huvitavaks peab.

“Koosmusitseerimine on meie osakonnas väga olulisel kohal. Praegu käib üleriigiline õppekavade kohandamine ja uute suundade otsimine rütmimuusika õpetamisel, järgmisel nädalal toimub Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis rütmimuusika hariduse konverents, millest võtavad osa meie muusikakooli õpetajadki. Seega pole uuendused välistatud,” selgitas Lumisalu.

Rütmimuusika osakonnas võib kohata punaseks värvitud juukseid ja ruudulisi tenniseid. “Kui teistes osakondades ollakse väljapeetud ja kontserdid on ametlikumad, kuna kasvatatakse klassikalist muusikut, siis meil on õhustik vabameelsem. Tihti pole rütmimuusika osakonna noortele õppetöö eest saadav hinne oluline, peaasi on rõõm musitseerimisest,” rääkis Lumisalu.

Ometi, niisama lihtsalt rütmimuusikat õppima ei pääse. Kõigepealt tuleb neli aastat muusikakoolis klaverit, kitarri, viiulit või mõnda muud instrumenti mängida. Ja ka siis pole tulek kerge, sest kui klassikalise muusika alal on juba head tulemused, on keeruline teha valikut, kas pürgida näiteks pianistiks või teha kannapööre ja kasvada džässimuusikuks.

“Kuna oleme ikkagi üsna palju pildil, teeme kontserte, on see noorematele muusikakooli õppuritele eeskujuks. Harvad pole juhtumid, kui muusikakooli koridori peal tullakse küsima, et tahaks rütmimuusika osakonda õppima tulla, ja uuritakse, mida selleks tegema peab,” seletas Lumisalu.

Päris palju leidub neid noori, kes jätkavad õpinguid oma instrumendil klassikalisel suunal, näiteks viiulil või flöödil, aga võtavad rütmimuusika osakonnast lisaaineid: pop-jazz-laulu, elektrikitarri või muud.

Teisitimõtlejad

Üldjuhul tulevad rütmimuusika osakonda need, kes julgevad tavapärasest natuke teistmoodi mõelda.

“Kui noor tuleb meie osakonda ja saab teada, et on olemas tähtharmoonia, mis võimaldab võtta suvalise laulu sõnad koos akordidega, ja oskab seda klaveril või kitarril mängida, siis on lahe vaadata, kuidas tal tekib ahhaa-efekt, ta hakkab asjadest kohe palju paremini aru saama,” rääkis Lumisalu.

Rütmimuusika osakonda üritatakse vastu võtta kõik soovijad, ent vaatama peab sedagi, et koosseis vaid trummaritest või kitarristidest ei koosneks.

Esmalt õpitakse mängima muusikapala üks ühele, alles siis tulevad arranžeerimiskatsetused, millega süvenenumalt saab jätkata hiljem mujale edasi õppima minnes.

“Kui teoreetilised teadmised veel nii tugevad ei ole, on loole oma uut lähenemist keeruline välja mõelda. Aga me, õpetajad, ikkagi suuname noori sellele, et solfedžo, harmoonia ja muusikaajaloo tundmine on olulised, et õpilased saaksid oma erialal ennast vabalt väljendada,” märkis Lumisalu.

Osakonnal on nimekaid vilistlasi, kes musitseerimist jätkavad ja on muusikute seas väga hinnatud, näiteks basskitarrist Siim Usin, kitarrist Merje Kägu, kitarrist Kalle Pilli, trummar Rauno Pella. Pella teeb kaasa pühapäevasel kontserdilgi.

Üks küsimus

Kuidas sai rütmimuusika osakond Pärnu muusikakoolis alguse?

Vastab Pärnu muusikakooli kitarriõpetaja ja bändijuhendaja Marek Talts:

Ametlikult sai rütmimuusika osakond loodud 2002. õppeaasta algul, vahetult enne muusikakooli kolimist vast valminud Pärnu kontserdimajja. Muusikakooli asus tööle basskitarri õpetaja Ann-Liis Talts.

Kuna tema õpetatav instrument on tuntud just rütmimuusikainstrumendina, sai loodud Pärnu muusikakooli pop-jazz’i osakond, mis hiljem nimetati ümber rütmimuusika osakonnaks.

Peale basskitarri said tollal selles osakonnas õpetatavateks pillideks elektrikitarr ja trummid.