Äsja kuuendat sünnipäeva tähistanud Tõnis Tomson on oma noorest elust tantsinud tervelt kolmandiku ja seda tantsukoolis WAF Dance. Hiljuti pälvis poiss reitinguturniiril “Pärnu Spring Cup 2012” noorima osalejana hiphopi kategoorias eriauhinna kui parim mini kidz soolo numbri esitaja.
See tähendab, et Tõnis astus publiku ja kohtunike ette ning vihtus muusika järgi esitada tantsu, mida ta polnud varem selgeks õppinud. Hüppas ja kargas sundimatult ringi ja pälvis kõva aplausi. Eripreemiast rääkimata.
Tõnis on varemgi võistlustel käinud. Kõiki neid enam ei mäleta, aga ta teab, et on peale Pärnu esinenud näiteks Tallinnas, Tartus ja Uulus. Nii koos teistega kui päris üksi.
Praegu on poisil käsil „Lõvipoegade tants“ lavastusest „Tuduriigi näod”, millega ta astub üles märtsikuu viimasel päeval oma tantsukooli kümnendal juubelietendusel teatris Endla. Seda tantsu ei esita ta üksi, vaid ühes oma trupi poistega.
“Olen väga paljude tüdrukutega ka tantsinud,” teatab väikemees.
Siiski, poiste tantsud olevat ägedamad. Tantsukoolis treenib ta ühes poistega. Tantsuõpetaja Meeli Pärna kinnitusel meeldib väikestele poistele tantsida. Nimelt sõltuvat noorhärrade tantsuisu sellest, millist laadi tantse neile pakutakse.
“Ega iga väike poiss taha klounide ja jäneste tantsu teha,” teab Pärna. Väikemeestele on konti ja meelt mööda mehisemad tantsuseaded.
“Tuleb neid võtta kui väikesi mehi. Arvestan nende füüsiliste võimetega, aga püüame sellist stiili tantse teha, mis on meeste tantsud,” selgitab Pärna.
Sestap on “Lõvipoegade tants” WAFi väikeste poiste grupile esimene lastepärane tants.
Inimeste ees esinemist Tõnis ei pelga. Aga kui ta esimest korda võistlusel rahva ees soleeris, oli tal “natukene piinlik”. Ei teagi, miks, sest mõõduvõtt läks kokkuvõttes hästi.
Oma esinemisi pärast videost või piltidelt vaadata on väga tore, leiab poiss.
Vahel kargleb ta koduski. Ema paneb muusika mängima ja Tõnis improviseerib omaette peegli ees või elutoas. Mida kiirem muusika, seda parem. Pärast näitab emale-isale, mis välja tuli, aga trennis õpitut ta kodus ei esita. Siis pole ju pärast huvitav, kui päris esinemist vaatama tullakse.
Esinemistel on eriti lahe, kui saab end kellekski kostümeerida. Näiteks “Lõvipoegade tantsus” läheb selga sabaga kostüüm ja pähe oranž lõvilakka meenutav parukas.
Keeramised-pööramised, üles-alla liikumised ja muud vigurdamised hakkavad Tõnisele kergesti külge, ent tantsutrennis on ta selgeks saanud muudki. Näiteks teab poiss, et Eesti mees seisab sirge seljaga ja kui on trenniaeg, ei tohi lollitada ega kakelda – muidu ei tule tantsimisest midagi välja.