Juhtkiri: Pussy Rioti aktsioon kui ettekääne

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Uskumatu, aga Vene punkbändi Pussy Riot punkpalve ”Jumalaema, kihuta Putin minema” Moskva Lunastaja Kristuse kirikus on kütnud Eestis kirgi enam kui Venemaal.

Oluline on jälgida skandaali kasvamise ajatelge. Kõik algas 21. veebruaril, kui viis maskides neidist tormasid kirikusse ja esitasid altari ees oma punkpalve, mille salvestasid ja seejärel internetti üles panid. Pole kahtlust, et tegemist oli Venemaa äsjaste presidendivalimiste ja taas valitud presidendi Vladimir Putini vastase teoga.

Õigeusu kirik jäi algul vaoshoituks, kuid kolm päeva hiljem pöördus peaprokuratuuri poole kriminaalasja algatamiseks huligaansuse paragrahvi alusel ja 5. märtsiks oli kolm osalejat tabatudki.

Veel pikaldasem oli patriarh Kirill, kes alles 24. märtsil andis oma hukkamõistva hinnangu. Pussy Riot vastas talle avaliku kirjaga, et nende aktsioon võis solvata vaid Putini opritšnikuid.

Ebaväärikas käitumine pühakojas on ilmne ja seda peab taunima, kuid noori naisi ähvardav seitsmeaastane vangistus on liig. Ehkki Venemaa saab alati öelda, et tema mõistetavate karistuste karmus pole ülejäänud riikide asi. Selle vastu protestisidki avalikus kirjas üheksa Eesti riigikogu liiget. Vangistatute toetuseks korraldati Von Krahli teatris tasuta kontsert president Toomas Hendrik Ilvese osalusel.

Miks läks kõigest sellest pöördesse peapiiskop Andres Põder, jääb kõrvalseisjale ähmaseks. Pussy Riot ei rünnanud ju kirikut, vaid kasutas kirikut oma rahulolematuse väljendamiseks.

Pigem oli Pussy Rioti aktsioon ettekäändeks võimudele edastada sõnum, et näilise valimiseelse pluralismiga on lõpp. Ja kes pole sellest aru saanud, sellele väänatakse paragrahviga nii, et küll saab.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles