/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
Kui Narva elektrijaamadega peaks kahe aasta pärast midagi juhtuma, ei mattuks Pärnu veel pimedusse. Fortum Termest kavatseb Ülejõele ehitada soojuse ja elektri koostootmisjaama, mis rahuldaks kogu Pärnu elektrivajaduse ja kolmveerandi soojavajadusest.
2010. aasta lõpus valmiv Pärnu koostootmisjaam on Eestis Tallinna Väo ja Tartu Luunja järel kolmas elektri- ja küttejaam Eestis. Kui Tartus saab ainult turvast ja hakkpuitu põletada, siis Pärnus lisandub neile prügi. Gaasi tarvis ehitatakse uude jaama eraldi katel, põlevkiviõli kasutamist võimaldavad vanad katlamajad jäävad linna varuväljapääsuks.
Koostootmisjaama ehituseks on plaanitud 1,2 miljardit krooni. “See on Pärnumaa lähiaastate üks suuremaid investeeringuid,” ütles Pärnu abilinnapea Peeter Saunpere, kes koos ülejäänud linnaametnike ja artikli autoriga Luunja jaama vaatamas käis.
Miljard krooni maksnud Luunja jaam andis esimesed megavatid elektrienergiat Eesti Energia võrku jaanuari lõpus. Uus koostootmisjaam ehitati vana katlamaja kõrvale, üle tee kasvatatakse kasvuhoonetes kuulsaid Luunja kurke.
Pärnakaid vastu võtnud Fortum Tartu ja Fortum Termesti juhatuse esimees Margo Külaots ja arendusjuht Riho Kõks selgitasid pärnakatele esmalt, millega tegu. Turba ja hakkpuidu põletamiseks on püstitatud 76megavatine keevkihttehnoloogiale tuginev katel, mis annab 50 megavatti soojus- ja 25 megavatti elektrienergiat. Peale selle on ehitatud suitsugaaside kondensaator, mis võimaldab saada kuni 18 megavatti jääksoojust.
Pärnu jaama võimsuseks on kavandatud 45 megavatti soojus- ja 24 megavatti elektrienergiat. 25 megavatti kataks Pärnu või Tartu Annelinna elektrivajaduse, 45 megavatti soojusenergiat 75-80 protsenti Pärnu soojavajadusest.
“Talvekuudel tuleb soojust tipukatlamajades juurde toota,” selgitas Tartus kaasas olnud Fortum Termesti Lääne-Eesti piirkonna juht Hillar Nuut.
Pärnu keskkatlamajas kasutatakse praegu restkoldepõletamist, keevkihttehnoloogia võimaldab kallima tükkturba asemel põletada odavamat freesturvast. Samasugune tehnoloogia on prügipõletusjaamades.
Kallid seadmed seavad kütusele kindlad nõuded. “Prügi meil põletada ei saa, kasutame lakkimata ja värvimata puitu,” ütles Kõks.
Nuudi sõnade kohaselt uuritakse Pärnu jaama puhul võimalust kasutada kütmiseks kümnendiku ulatuses prügi. Selleks tuleb ehitada eraldi kütusehoidla ja kütte juurdeandmissüsteem, sest turba ja hakkpuiduga ei hakata prügi segama.
Samuti tahab Fortum, et keegi neile prügi enne sordiks ja peenestaks. “Ragn Sells ütles, et nad mõtlevad,” kirjeldas Nuut hetkeseisu. Kui prügi põletamine õnnestuks, kasutaks Pärnu koostootmisjaam kuni 15 000 tonni prügi aastas.
See, millist kütteliiki Fortumi jaamad kasutavad, sõltub kütuse, süsihappegaasi ja elektrienergia hinnast. Turbaga küttes tuleb arvestada süsihappegaasi kvootidega, elekter on Lätis kallim kui Eestis.
Kogu Tartu ja Pärnu koostootmisjaamades toodetav elekter läheb Eesti Energia võrku, isegi Tartu jaamas töötab laevalgustus Eesti Energiast ostetud elektriga.
Külaotsa sõnutsi on elektrit kõige kasulikum toota puidust ja sooja turbast. Praegu kasutab Tartu koostootmisjaam 65 protsenti turvast ja 35 protsenti puitu, aga selline suhe võib ajaga muutuda.
“Pärnu on mõeldud 50 ja 50, aga olukord võib kahe aasta jooksul väga palju muutuda,” lisas Nuut. “Tipu- ja reservkoormuse katmiseks on uude jaama kavandatud ka 15megavatine maagaasikatel.”
Saunperet huvitas, kas hakkpuitu võetakse vastu talunikeltki, kes mõne autokoormatäiega jaama tulevad. “Võetakse, isegi sõiduauto käruga on toodud, kuid siis peab saama puitu otse auku kallutada. Nii ei saa, et pool hoovi on tolmu ja puidujäätmeid täis,” vastas Külaots.
Üksikud puidujäätmete toojad paigutatakse suurte vedajate vahele, sest eeskätt on Fortumile oluline tarnekindlus.
Praegu võetakse Tartus hakkpuitu ja turvast vastu vana jaama lahtises kaalukojas, kuid nägime uue jaama suletud kambreidki, mida varsti kasutama hakatakse. Pärnusse tulevad samasugused.
Eri tüüpi kambrid on täielikult suletud. Mahakallutamisel tekkiv tolm imetakse neist välja ja suunatakse kütusehoidlatesse, tänu sellele jääb ümbruskond puhtaks. Autojuht avab spetsiaalse ava kaudu luugi ja tõmbab kaardi lugejast läbi, ülejäänu toimub automatiseeritult.
Tartu jaam saab vastu võtta 720 kuupmeetrit kütust tunnis ehk kuni 40 autot ööpäevas. Pärnu kahes vastuvõtukohas hakkab käima neli-viis autot tunnis ehk 20-40 autot ööpäevas. Tartu jaam asub üldkasutatava tee ääres kasvuhoonete kõrval, Pärnu jaama asukoht on tunduvalt eraldatum.
Tartus toovad turvast Fortum Tartu tütarfirma ja Tootsi Turvas, hakkpuitu veavad tootjad ise. Pärnusse toob turba Tootsi Turvas, tõenäoliselt hakkab Lavassaare ja jaama vahet sõitma neli kuni kuus autot. Hakmeid tasub tuua 70-80 kilomeetri kauguselt, praegu tuuakse Viisnurga katlamajja puidujäätmeid isegi Lätist.
Energiavõsa kasvatatakse Eestis üksnes katselappidel. “Soomlased räägivad, et need, kes on energiavõsa kasvatama hakanud, on drenaažid ära rikkunud,” jutustas Külaots.
Pärnu koostootmisjaama ehitus algab märtsi alguses. Raba ääres asuvate Niidu 24 ja Vana-Savi 18 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine möödus ühegi vastuväiteta, sest Fortum Termest ostis kaks lähedusse jäävat elumaja ära.
“Müratõkete ehitamine oleks kallimaks läinud,” põhjendas Nuut elamute ostu. Elanikega soovitas kokkuleppele jõuda Saunpere, sest kui sellesse kohta taheti ehitada kalafileerimisettevõtet, tõstsid kohalikud inimesed nii valju protesti, et tehas jäigi ehitamata.
Tartu jaama ehitades Fortum vastuväidetest ei pääsenud ning pidi hulga avalikult kasutatavat teed koos valgustuse ja kõnniteedega ehitama. Pärnu eripära on jälle Eesti Energia kõrgem liitumistasu, sest elektrifirma peab alajaamu ja liine ümber ehitama.
“Põhilised valupunktid olid müra ja tolm,” meenutas Külaots detailplaneeringu arutelu. “Tolmu vastu on kinnised vastuvõtusüsteemid. Kõige rohkem tekitab elanikele müra autotransport, kuid see müra on normi piires ja öösiti kütusevedu ei toimu. Turbiinimüra vastu on helitõkked, transportööride müra on juba tähtsusetu.”
Pärnus kolib katlamaja kesklinna lähedalt tööstusrajooni raba servale. “Vana katlamaja asub elurajooni lähedal. Seoses koostootmisjaama valmimisega vabanevad elanikud katlamajja turvast vedavast transpordist ja soojust toodetakse tootmismaal, mis on tema õige koht,” oli Saunpere rahul.
Kui kaks uue koostootmisjaama kõrval asuvat maja lammutatakse, jäävad järgmised elamud jaamast ligi 200 meetri kaugusele. Koostootmisjaama ja elamute vahel on haljasala.
Nuut möönis, et kindlasti suurendavad kütust vedavad autod sealse kandi automüra, kuid tunduvalt suuremat müra kuulevad inimesed praegu lähedasest saeveskist. “Korstnast tuleb süsihappegaasi ja veeauru. Kui tolm tuleb, on see autodega maast üles keeratud,” rääkis Nuut.
Väljanägemiselt koosneb koostootmisjaam mitmest ehitusest, millest kõrgeim on 70meetrine korsten ja massiivseim 40 meetri kõrgune katlamaja. Korstnal on filtrid, mis püüavad tuhka ja filtreerivad põletamisel tekkivaid keemilisi ühendeid.
Saunpere sõnade kohaselt on tuul valdavalt merelt ja isegi kui mõni tahmatera lendu tõuseb, maandub see tõenäoliselt kaugel Rääma rabas. 70 meetri kõrgune korsten on oluline maamärkki.