Alar Laneman festivalide korraldamise kohast ⟩ Sipelgad ja festival

Erusõjaväelane ja Pärnumaalt valitud riigikogu liige Alar Laneman (Reformierakond) leiab Sauga mõisa ala silmas pidades, et vale on eelistada festivali vajadusi riigikaitse omadele. Foto: Remo Tõnismäe

Usun, et paljud meist on jälginud imetlusega sipelgapesa toimimist. Organiseeritus, ettevalmistus, planeerimine, ühistegevus on ainult osa olulistest elementidest, mis inimesi sipelgate puhul köidab ja on nende maailmas olulised ellujäämiseks. Ei midagi liigset ega juhuslikku.

Lugejale meenub loodetavasti koolipõlves loetud valm sipelgast ja rohutirtsust. Tänapäeva maailma vaadates peaks äratundmine olema ilmne. Ettenägelikkus ja valmistumine raskustega toimetulekuks on ülimalt vajalikud omadused. Eriti sõja ja rahu küsimustes. Hoidku kõigevägevam, et tulevikus analüüsides, miks me polnud sõjalisteks katsumusteks valmis, ei peaks me tunnistama, et riigi kaitsmiseks valmistumise asemel valmistusime festivalideks.

Jälginud Pärnus viimaseid arvamuslugusid, torkab esmalt silma kohatine ebakõla ülejäänud riigiga. Riigis pingutavad kõik. Riik vajab laskemoona ja on sunnitud kehtestama riigikaitsemaksu. Aga Pärnus on kõik rahulik: linn vajab festivalide korraldamise kohta. Kaitseliidu linnaku ja lennuvälja külje alla. Palun lugejalt vabandust lihtsustatud võrdluse pärast, aga see ebakõla häirib. Sõjaliste ohtude tõrjumisel ei ole pooltoone. Kas oled valmis või ei. Ümbermängimise võimalust ei ole. Tähtsad asjad kõigepealt. Mis on Pärnu panus? (Vt ka Marika Valter, "Pataljoni annaks Pärnusse tagasi tuua", PP 30.05, Andres Sooniste, "Festivaliküla kohta ei ole vaja kaugelt otsida", PP 22.07 ja Kristel Voltenberg, "Pärnul on festivalide koht olemas, heal juhul mitugi", PP 24.07.)