Lumevaiba pealt lükkanud koltunud maastikul Randivälja külas mõjub miraažina rootsipunane valgete aknaraamidega Klaara-Manni puhkemaja, mis on saanud nime pererahva vanaemade järgi.
Ruumetid lisavad Randivälja külale ärksust
15. aprill 2012, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaudia ehk Klaara oli Katrin Ruumeti vanaema, Maria ehk Mann aga Mart Ruumeti vanaema. Elus nad kokku ei saanud, aga mõlema korralikult klaasitud ja raamitud näopildi on lapselapsed puhkemajas aukohale sättinud.
Geene pidi on nad eelkäijatelt pärinud särasilmsuse, ettevõtlikkuse ja töötahte ning Katrin ka paigatruuduse, sest Peipsi kaldal käis Klaarat kosimas Randiväljalt pärit mees ja nendest jäänud teeveerses tibukollases majas ehk Altpoe talus ongi Ruumetite kodu.
Mardi lapsepõlv möödus Põlvamaal ja tollal Pärnu tüdruku Katriniga kohtus ta Räpina aianduskoolis ning kool suunas noored Tori näidissovhoosi. Põllumajandusakadeemia lõpetasid nad töö kõrvalt ja elu sättis paari vanaema Klaara siitilmast mineku järel Randiväljale. Külla, mis on läinud ajalukku Tsaari-Venemaa esimese karskusseltsi asutamise kohana.
Seltsitegevuse vaim
Liivimaa kubernerile kirjutatud palvekiri sai jah-vastuse ja selts Täht pidas esimese koosoleku koolimajas 6. augustil 1889. Kuigi kirja järgi oli eesmärk võidelda joovastavate jookide ülemäärase tarbimisega, alustasid seltsi liikmed selle varjus tollal keelatud ühistegevust. Nad asutasid rahvusliku liikumise pead tõstes raamatukogu, näitemänguseltsi, viiuliorkestri ja kirikhärra ei pahandanud, kui altari ees vandus vaid kolm meest seitsmest, et pööravad viinakuradile selja.
“See seltsielu edendamise vaim kestab külas edasi,” ütleb Katrin. “Randivälja on olnud sajandeid hariduse ja koostegemise kants, siin oli peale külakooli kodumajanduskool ja kiriku juures kirikukool õigeusksete perede lastele, kaks poodi, pagar, veski, sepp, rätsep. Ja nagu üks vanem naine ütles: siit külast ei pidanudki välja minema, sest kõik vajalik oli kohapeal käe-jala juures.”
Tuleval aastal möödub 500 aastat Randivälja kirjalikust esmamainimisest ja Ruumetid kui kohaliku külaseltsi liikmed on tähtsündmusele mõeldes elevil.
“Mait Laas, kes teeb Tallinnas joonisfilme, on päritolult meie küla ajaloohuviline inimene, ta oli leidnud Randivälja kohta need andmed,” seletab Mart ja tema häälest aimub suurejoonelise ürituse plaan. Miks ka mitte, sest süüvides paikkonna tegemistesse, jookseb kultuuri- ja spordiettevõtmiste, Tori valla ja küla egiidi all korraldatust läbi Ruumetite nimi.
Näiteks karskusseltsi mälestukivi avamine Tori kirikumõisa pargis, talvise pööripäeva tähistamine külakirikus kontserdiga “Päikese sünnipäev”, suvine Tori põrgu triatlon, tuletõrje veevõtukoha korrastamine, kihelkonda väärtustavate trükiste toetamine.
“Aitame kirjutada ja ellu viia projekte, see ei ole alati rahaline toetamine, aga tore on näha tulemust, mis annab positiivse emotsiooni,” ütleb Katrin ja ulatab lähemale MTÜ Randivälja Külaseltsi abiga trükitud esindusliku kogumiku “Tori kihelkonna rahvariided”, mille koostajad on Anne Rätsep ja Anneli Laur.
Kohalik köögivili
Tori vanasõna ütleb, et töö õpetab tegijat, amet harjutab meistrit. Kui Katrin ja Mart Tori näidissovhoosi aiandisse palgale võeti, tegid nad seal tööd suure innuga ega mõelnud teenitavatele rubladele. Kasvatasid tomatit ja kurki, hoolitsesid õunaaia eest ja eduinimestena viisid aiandi nõukogude ajal isemajandamisele.
“Tahtsime aiandit erastada, aga olime selle viinud kasumlikuks ja … jätsime riigile,” meenutab Mart veidi sarkastilise muigega, sest põllumajandusreformi järel pole enam aiandit ega õunaaeda.
Aga pole halba ilma heata. Tori aiandi kogemuste pinnasel on kasvanud 1994. aastal asutatud OÜ Matogard (tollal AS Matora), mille põhitegevus on köögivilja- ja lillekasvatuselt kandunud lillemuldade ja komposti tootmisele ning haljastustöödele.
Jutt veereb väiketootjat ahistavatele kaubanduskettidele ja sellele, kuidas arvestuslikult 80 protsenti Pärnu poode kohaliku köögiviljaga varustada suutev osaühing käed üles tõstis ja köögiviljakasvatusele joone alla tõmbas.
“Turu-uuringud kinnitavad, et inimene tahab kohalikku köögivilja osta, tootja tahab toota, aga need kaks ei saa kokku. Väiketootjal on raske teha lepinguid suurte kettidega ja kuna see ei ole meie põhitegevus, loobusime,” seletab Mart, kes on Eesti aiandusliidu liige.
Köögiviljakasvatusest Altpoe talu pererahvas siiski ei loobunud. Mindi üle mahetootmisele ja pereisa tegutseb selles valdkonnas füüsilisest isikust ettevõtjana. Maheköögivili on nišitoode. Koduõue kahe kilehoone alla jääb kümnendik Eesti mahetootmise katmikaladest. Redis on külvatud, järg kurgi, tomati, paprika käes. Nii et Klaara-Manni puhkemaja külastajad saavad otse peenralt vitamiinirikkaid salateid.
“Loodan, et Eestis tuleb see aeg, kui kohalikku kaupa müüakse külavahel ja otseturundusel on tulevikku,” arutleb Katrin. “Rootslased rääkisid, et neil enamik kasvatajaid turustabki kodust ja enamik aiasaadusi müüakse otse.”
Väiketootjast täheks
Seaduste ja olude kirumine ei vii edasi ja Ruumetid paigaltammumist ei kannata. Sel ajal kui Katrin tegeleb puhkemaja ja selle külaliste majutamise, toitlustamise, meelelahutuse korraldamisega, töötab Mart kunagisse suurlauta küüni rajatud “mullavabrikus”. Seal on kasutusel Eestis ainulaadne aurutamistehnoloogia, millega kuumutatakse muld ja kompost 90 kraadini, et häviksid segusse sattunud umbrohuseemned ja taimehaiguste tekitajad.
Värvikal tootepakendil on kujutatud ööpotil istuv hobune, sest hobusesõnnikust kompost on tulemuse üks komponente.
Maaelu arendamiseks mõeldud Euroopa Liidu Leader-programmi kirjutatud ning rohelise jõemaa koostöökogu vahendusel esitatud biokomposti tootmise arendamise projekt oli sedavõrd tähelepanuväärne, et Mart Ruumet pälvis läinud aastal parima maaettevõtlusprojekti auhinna. Maamajanduse infokeskus, põllumajandusministeerium ja põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) kroonisid ta Eestis esimest korda korraldatud konkursil “Märka Leaderit” üheks maaelu tähtedest.
Langi tänukiri
Aastas valmistab Matogard paarsada tonni mullasegusid ja annab tööd keskeltläbi seitsmele inimesele.
Altpoe talu naaber ja külavanem Jaan Tekko on tunnustatud teraviljakasvataja, maakonna ühe kenama tootmistalu Virola talu peremees. Naabrimehed Mart ja Jaan ei vea Andrese ja Pearu kombel vägikaigast, vaid peavad plaani, kuidas Pärnu jõe vasakule kaldale jääv küla Tori külje all haagiks mööduja pilku rohkem kui bussipeatuse sildiga.
Üks silmajäävaid rajatisi on teeäärne 1869. aastal ehitatud ja nõukogude ajal laohoonena lagunenud Randivälja kirik. Randivälja külaselts plaanib nüüdseks Tori valla munitsipaalomandis pühakoja rendile võtta. Rajatisest on säilinud ehitusaegne emapuu, ikonostaasi uksed, tornikellad.
Külainimesed ei loe kiriku säilitamiseks tehtud töötunde ja kodukandi esinejad jagavad seal heal meelel oma talenti tänulikule publikule.
“Teenust ja emotsiooni ei pea pakkuma ainult Tallinnast tulnud, kasutada tuleb kohalikku potentsiaali,” räägib Katrin oma põhimõttest. Tema sõnu tuleb tõsiselt võtta. Kas või sellepärast, et Pärnumaa omavalitsuste liit väärtustas Ruumetite tegevust kultuurivaldkonnas 2011. aastal toetaja tiitliga, kultuuriminister Rein Lang tunnustas osaühingut Matogard kui kultuurisõbralikku ettevõtet ja andis veebruaris riigi 100 ettevõttele sellekohase tänukirja, millest üks jõudis Randiväljale.
Vallutavad tippe
Katrin tegeleb turismindusega kümme aastat. Kerkis puhkemaja, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus andis starditoetust, projektipõhistest kroonidest jätkus köögimööbli ja voodivarustuse ostmiseks. Puhkemajanduse arendamisel aitavad Euroopa Liidu toetused. Maaturismi arendaja enda kogemused kuluvad marjaks ära MTÜ Eesti Maaturismi nõukogus, kus Katrin Ruumet esindab Lääne-Eesti piirkonda.
Ütlus “Kes teeb, see jõuab” kehtib Katrini ja Mardi ja nende kolme lapse kohta 100 või rohkemgi protsenti.
Mart Ruumet on koduvalla volikogus kultuuri- ja spordikomisjoni esimees, mängib esmaspäeviti Tori kooli võimlas võrkpalli ja kolmapäeviti käib rahvamajas rahvatantsuproovis. Katrin võtab aega teha käsitööd, korraldada naisseltsi Emmeline kokkusaamisi, kus korraga käivad nii käed ja suud. Viimati tehtud salvrätitehnikas vaasid kaunistavad Klaara-Manni majas laudu.
Ja kui vaja, küpsetab Klaara-Manni puhkemaja firmarooga – vanaema pekikringlit, mida valmistab retsepti autor, Ruumetite praegune vanaema Manni tütar Elli.
Puhkuse veedavad Katrin ja Mart reisides ja vallutavad eri riikide tippe ega sea seejuures sihiks kõige kõrgemaid.
“Reisimine ja mägimatkad on üks moodus tööst puhata ja selline tava ronida mööda tippe kujunes meil kooliajal saadud matkapisikust,” räägib Mart.
Viimati vallutas paar hasartselt Luksemburgi, Belgia ja Hollandi tipu, mille altituudid jäid 300 ja 700 meetri vahele. Tahtejõudu ja vastupidavust proovile pannes on nad turninud kõrgemalegi.
Aga kodukandiski on neil, kuhu rühkida. Väikese Randivälja külaga, kus inimesed ei ole üksteisele võõrad ja tunnetavad maaelu väärtust.
Raili Mengel-Sünt, MTÜ Eesti Maaturismi tegevjuht
“Katrin on Eesti Maaturismi nõukogu liige, esindab Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa maaturismiettevõtteid. Ta on ettevõtlik, alati oma arvamust omav, särasilmne ja suure südamega pereema, kelle soojust ja julgust jagub kõigile, kellega ta kokku puutub.
Mart on teadmistejanulisem mees, huvitub uutest tegemistest suure põhjalikkusega.
Katrin ja Mart koos on hea tandem, kellest ettevõtlusmaastikul edaspidigi kuuleme, sest põnevatest ideedest selles peres puudu ei tule.”
Argo Juske, Tori rahvamaja juhataja
“Ruumetid on toimekas perekond, kellega on tore asju ajada.
Rahvamaja on teinud koostööd mõlemaga. Mart on aktiivne rahvatantsurühma liige ja olnud abiks Tori laulu- ja tantsupeo ajal rahvamaja juurde puude istutamisel, et need saaksid ikka õigesti mulda.
Katriniga koostöö on seotud Randivälja kirikuga, kus meie eksperimentaalteater TRET on leidnud mõnusa esinemispaiga ja teinud teoks lavastuslikke projekte.”