Vesimentorile on toonud edu aktiivne tootearendus

Plasttoodete keevitajad Taavi Kirimägi (vasemal) ja Timo Jurtšenko keevitavad kanalikaevule põhja. Foto: Urmas Luik

Sindi vee-ettevõttest välja kasvanud, aastaid plasttorusid ja -kaeve teinud osaühing Vesimentor on hiljuti jõudsalt ampluaad laiendanud, saanud NATO sertifikaadi ja astunud kaitsetööstuse liitu.

1997. aastal loodud Vesimentor alustas oma tegevust vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitusega, 2002 asuti tootma plastist reoveekaeve.

2010 toimus omanike vahetus, ettevõtte ostsid Tiit Talvaru ja Kristo Kirs.

Selleks ajaks polnud vanast ettevõttest suurt midagi alles: paarikümnest töötajast oli järel kolm.

“Seega tegime platsi puhtaks ja alustasime nullist,” meenutab Kirs. “Esimene aasta kulus meil puhtalt tootearendusele ja enda promomisele. Nüüd, oma kolmandal tegevusaastal oleme tuurid üles saanud.”

Äripartnerid on Kirs ja Talvaru ka osaühingus Talvakas, mis on spetsialiseerunud kommunikatsioonide ehitusele, maaparandus- ja süvendamistöödele.

Ehkki kaks ettevõtet jagavad omanikke ja teevad tihedalt koostööd – Vesimentor toodab ja Talvakas paigaldab –, hoitakse need ärilises mõttes rangelt lahus. Hangetel allahindlusi tegemata, et firmad ei sõltuks üksteisest.

Vesimentori kasv on olnud, nagu Kirs ütleb, pööraselt kiire. See on tulnud nii vee- kui sidearendusprojektideks tehtud plasttoodete arvelt, teise poole käibest annab malmimüük.

Aga mitte ainult. Edu taga võib aimata tööd ja vaeva, eelkõige enese tõestamist suurettevõtetele ja pidevat uudislahenduste otsimist.

Keldrist basseinideni

Uute omanike käe all on lisandunud nomenklatuuri reoveekaevude kõrvale palju plastmasstooteid, näiteks poolmaa-alune kelder, mootoriga ujuvalus ehk plott, basseinid, optikakaevud, septikud.

Plastpontoonidel ujuvalus, millel on LED-valgustitega puitplatvorm elektrimootori ja akuga, on mõeldud kaheks otstarbeks: seda saab tarvitada nii vetteminemise koha kui parvena, millega veekogul liikuda.

Mutrikujulise tüüpbasseini kõrval valmistatakse kõiksuguseid muid veesilmi. Enamasti lähevad need koduaedadesse, aga mujalegi. Suurim Vesimentorist tulnud bassein asub Vana-Vigalas tuletõrje veemahutis. “Tegemist on nõukogudeaegse 50ruutmeetrise põhja ja kolm meetrit kõrge betoonmahutiga, millesse ehitasime vettpidavast plastist kessooni,” kirjeldab Kirs.

Veeseadmete kõrval moodustavad suure osa Vesimentori toodangust sidetooted, eeskätt optikakaevud.

Eesti maapiirkondadesse kiire interneti toova “EstWini” projekt kasutab andmesidekaablite paigaldamisel just Pärnu ettevõtte optikakaeve, mis spetsiaalselt selle tarvis loodud.

Vaieldamatu hitt-toode aga on kaablikaev, mida varem betoonist, nüüd plastist valmistatakse.

Uudse kaablikaevu loomisel on Kirsile tulnud kasuks kümne aasta pikkune töökogemus Elionis. Teades sideettevõtte nõudeid ja vanade kaevude puudusi, jõuti järeldusele, et mõistlikum oleks betoon plasti vastu välja vahetada. “Avastasime, et sellist asja kusagil pole, ja võtsime enda välja mõeldud kaablikaevule patendi,” sõnab Kirs.

Elionile tehtud ujuvad kaevukaaned teevad eriliseks kaane sees olevate signalisatsiooniandurite pesad. Et Tallinn on hädas kaablivargustega, pannakse pealinnas sideliine järjest signalisatsiooni alla, kuid vanadel kaantel polnud kohta, kuhu andurit paigaldada. Teine, niisama suur pluss on asjaolu, et ujuvkaaned ei lõhu enda ümber teekatet, nagu seda tegid vanemat tüüpi kaaned.

Peale Eesti, mis on Vesimentori põhiturg, müüakse kaablikaeve Lätti ja Leetu, varsti Skandinaaviassegi.

Peagi lansseerib Vesimentor päris uut tüüpi kaevu ühes ujuvluugiga, mida on lihtne paigaldada ja mis on täiesti hooldusvaba.

Kui tootearenduse põhiraskus lasub Talvarul ja Kirsil, siis ujuvkaanega kaevu puhul tehti koostööd Tallinna tehnikaülikooli teaduritega.

Popp toode – pommikelder

Möödunud aastast kuulub Vesimentor Eesti kaitsetööstuse liidu (EKL) klastrisse.

Liiduga ühinema ajendas ettevõtet teadmine, et suurem osa Euroopa Liidu rahastatavaid reoveekaevude rekonstrueerimisprojekte lõpeb kahe aasta pärast.

Europrojektid saavad otsa, Eestile on ring peale tehtud.

”Meie käibest aga moodustavad poole just reoveekaevud, mis tähendab, et me peame endale uusi väljundeid leidma,” selgitab Kirs klastrisse astumist.

“Liidus olemine annab meile militaarvaldkonna kohta palju kasulikku infot, mille peale ise ei tule. Loodetavasti saame klastris arendada perioodiks, kui meil senised tööd lõpevad, uued tooted nii Eesti kaitsejõududele kui NATO-le.”

Plaane ja projekte, mida kaitseministeeriumile välja käia, on palju – üks põnevam kui teine. Ääretult kõrge kvaliteediga toodangust annab tunnistust mullu Vesimentorile antud NATO sertifikaat, mida pole ühelgi teisel Eesti ettevõttel.

Peale plastmassist kabuuride, kuhu tulirelva kõrval mahuks kumminui, taskulamp ja muudki, on arendamisel spetsiaalne kriisipiirkonda mõeldud külmik. See kergesti teisaldatav, eraldi generaatoritega külmkapp ei vaja voolu ning külmiku saab kas või keset metsa toiduvaru säilitama panna.

Militaarseks otstarbeks on Vesimentoril samuti käsil plott, mida võiks kasutada nii kaatrite kinnitamiseks kui transpordivahendina.

Ettevõtte populaarseim militaartoode on aga pommikelder. Mõtte tasandilt ja eskiisidest on pommikeldriga jõutud kaitseministeeriumi, kus varjendi projekt ootab Eesti kaitsejõududes testimist.

Siht ekspordi kasvule

Mõistagi läheksid punkrid tulevikus Eestist välja, seni valdavalt kodumaisele turule keskendunud Vesimentorile on ekspordi suurendamine nagunii üks eesmärke. Laias laastus jääb praegu Vesimentori toodangust Eestisse 95 protsenti. “Kuid koduturule keskendumine pole kuigi jätkusuutlik, seda me adume väga selgelt,” märgib Kirs.

Militaarsetest toodetest võiks veel mainida kergesti teisaldatavat ja kriisikolletes ääretult vajalikku surnukuuri, millest ühtviisi huvitatud kaitseressursside amet kui näiteks Namiibia riik.

Militaarsuunaga võrreldava potentsiaaliga on Kirsi hinnangul malmtoodete turustaminegi. Arenguvaru on koguni nii suur, et reoveekaevude müügi lõppedes suudaks Vesimentor ainult malmimüügiga omal hinge sees hoida. Seni lõunanaabritelt malmi ostnud ettevõttest sai hiljuti India suurima malmitootja esindaja Baltikumis.

Aprillis valmisid firmal tootmisruumid Vana-Pärnus, ent silmapiiril terendab vajadus veel suurema pinna järele, sest välisriikidest tarnimise asemel plaanitakse kohapeal plasti valada. Kui mõne aja eest kaaluti tehase ehitamist Loode-Pärnu tööstuskülla, siis nüüd on jäänud pilk pidama kinnistul Saugas.

Osaühing Vesimentor:

* asutatud 1997,

* kuulub 100 protsenti Eesti kapitalile,

* omanikud Kristo Kirs ja Tiit Talvaru,

* tootmine asub Vana-Pärnus,

* tehakse reovee-, sademevee- ja kaablikaeve, pontoone, maa-aluseid keldreid, ujuvaluseid, malmluuke, septikuid,

* tootmispinda 700 ruutmeetrit,

* töötajaid üheksa, tootmistööjõudu renditakse hooajaliselt.

* Käive eurodes:

* 2010 – 60 000,

* 2011 – 640 000,

* 2012 prognoositakse 1,5 miljonit.

Andmed: OÜ Vesimentor