Jaan Sõrra: Baltimaade põllumeeste kannatus on otsas

Foto: Ardi Truija

Poolteise aasta pärast algab Euroopa Liidus järgmine eelarveperiood, kus oluline osa on põllumajandustoetustel. Baltimaade toetused on praegu madalaimad ja seda korda tahetakse põlistada veel aastakümneks.

Pärast ELiga ühinemist on Leedu, Läti ja Eesti kinni pidanud kõigist ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) nõuetest. 2012. aastast on kõik üleminekuaegsed piirangud lõppenud ja ühenduse liikmesriigid peavad järgima samu turustandardeid. Kuid vanade liikmesriikide põllumehed, kes asuvad samas kliimavöötmes, saavad kaks–kolm korda suuremaid toetusi. Balti riikide põllumehed nimetavad sellist olukorda diskrimineerimiseks. ELi keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohata, Eestis 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, Hollandis aga 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot.

Võrdsus, õiglus ja solidaarsus

Võrreldes liitumisaastaga, on ELi ühisturg muutunud ja liitumislepingu tingimused iganenud - hiljem ühinenud riigid Leedu, Läti ja Eesti on ülejäänud liikmete suhtes ebavõrdses seisus. ELi ÜPP põhineb Lissaboni lepingul, mis sätestab põhiprintsiibid kõikidele liikmesriikidele: võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Eesti, Leedu ja Läti põllumehed nõuavad ÜPP reformimist Lissaboni lepingu järgi, mille alusel arvutataks ümber ELi põllumeeste otsetoetuste määr, et liikmesriikide vahel ei oleks nii suuri erinevusi.

Komisjoni ettepanekud, kus ei ole plaanis olemasolevat süsteemi muuta, tekitavad põllumeestes nördimust. ELi eelarveplaan aastateks 20142020 määrab alates 2014. aastast Balti riikide põllumeestele senisest vaid viie euro võrra suurema otsetoetuse aastas. Selle järgi on ka 2020. aastal otsetoetused 3548 protsenti madalamad kui ühenduse keskmine. Ajal, mil Euroopa analüüsib oma konkurentsivõimet globaalsel toiduturul, on selline vahetegemine oma liikmesriikide põllumeeste vahel lubamatu.

Euroopa Komisjon väidab, et ÜPPga püütakse saavutada lihtsamat asjaajamist, kuid tegelikult rakendub praegusest veel rohkem bürokraatiat ja piiranguid nii farmidele kui riikidele. Komisjoni ettepanekud vähendaksid süsteemi arusaadavust avalikkusele ja tekitaksid nii põllumeestele kui kohalikele ametnikele lisakoormuse. Ellu tuleb viia toetuste lihtsustamine. Põllumehed ei pea kannatama keeruliste ja segadusse ajavate reeglite ja nõuete tõttu ning liiga kõrgete ja teostamatute standardite pärast.

Brüssel ei ohjelda kõlvatut konkurentsi

Eesti on täitnud ELi ees kõik kohustused. Kuid meie soov järgida ühenduses selle aluspõhimõtet – solidaarsust liikmesriikide vahel – on siiani kõlanud kurtidele kõrvadele. Oleme kõlvatus konkurentsis, sest põllumajandussisendite ja toidutoorme müügihinnad on kogu ühenduses samasugused.

2013. aastast ei luba Brüssel enam maksta uutel liikmesriikidel toetuste riigipoolset lisamakset ja rakendub modulatsioongi (toetuste vähendamine keskmistel ja suurematel põllumajandustootjatel). Seetõttu vähenevad meie põllumeeste toetused järgmisel aastal pea viiendiku võrra – see on võrdsustamine miinusmärgiga.

Kvaliteetne Eesti toit hakkab liikuma suurema ostujõuga turgudele ja meie tarbija peab rahulduma importtoiduga, mille hind ja tihti kvaliteetki on madalamad, sest kordades suuremad toetused võimaldavad ühenduse põllumeestel oma kaupa odavalt müüa.

Põllumeeste toetuseks

Meie põllumeeste mõõt on täis, nõuame alates uuest eelarveperioodist toetusi ELi keskmisel tasemel ja palume selleks kõigi eestimaalaste abi. Kuni 17. juunini saavad kõik alla kirjutada Balti põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, toetamaks põllumajandustoetuste võrdsustamist ELi järgmisel eelarveperioodil. Seda saab teha igas suuremas toidukaupluses. Põllumeeste tänu kaupmeestele!

Kui soovite edaspidigi osta head Eesti toitu mõistliku hinnaga, toetage põllumeest! See aktsioon on demokraatia ja solidaarsuse proovikivi. Kui Brüssel meie õiglasi nõudmisi arvesse ei võta, peavad nad lõpetama jutu kodanikuühiskonnast, solidaarsusest ja oma kodanikega arvestamisest.

Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon koos allkirjade kogumisega toimub korraga Eestis, Lätis ja Leedus. Allkirjade kogumist korraldavad Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja Eesti põllumeeste keskliit koostöös Eesti toidukaupluste kettidega. Deklaratsiooni teksti saab lugeda põllumajandus-kaubanduskoja kodulehel www.epkk.ee.

Toetust on võimalik avaldada ka internetis Facebooki lehel www.facebook.com/ToetaPollumeest.