/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Eesti ihkas nii saada Euroopa Liidu liikmeks, et oli aastate eest valmis ohverdama oma huvid. Kuidagi teistmoodi pole võimalik põhjendada, miks liitumisläbirääkimistel põllumajanduse peatükki nii hoolimatult suhtuti. Nüüd on Brüssel ise plindris.
Juhtkiri: Maamehed Brüsselisse
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
15. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heas toitumuses eurokraadid jahvatavad hommikust õhtuni solidaarsusest ELis, aga mis sorti solidaarsus on see, kui Balti riikide põllumajandustoetused on tublisti madalamad kui euroliidu keskmine 269 eurot hektari kohta.
Leedus antakse hektari kohta toetust 144, Eestis 117 ja Lätis vaid 97 eurot. Hollandis seevastu 457 ja isegi Kreekas 384 eurot. Sellised vahed peaksid ELi juhtides tekitama piinlikkust, aga kaugel sellest.
ELi eelarveplaan aastateks 2014–2020 suurendaks Baltimaade põllumeeste toetust ainult viie euro võrra.
28. juunil hakkab Euroopa Parlament arutama ELi järgmise perioodi eelarvet, kus jätkuvalt söövad olulise osa rahast põllumajandustoetused. Selleks ajaks loodavad Balti põllumehed anda europarlamendile üle oma ühisdeklaratsiooni nõudmisega saada niisama suuri toetusi kui enamikus Euroopa riikides.
EL on mõlgutanud mõtteid oma eelarvet üldse kärpida, aga baltlaste ja nende toetajate nõudmistest ei saa päris külmalt mööda vaadata.
On selgemast selgem, et kui uude eelarvesse ei taheta rohkem raha anda, tuleb midagi olemasoleva piires ringi jagada. Sellest omakorda pole huvitatud lõunapoolsete riikide poputatud farmerid, kellel on Brüsselis võimas lobisüsteem. Nii ongi tekkinud tuttav “nokk kinni, saba lahti” olukord.
Balti põllumeestel on vähe kaotada, kuid palju võita. Kuni pühapäevani saab suuremates ostukeskustes anda allkirju põllumeeste nõudmiste toetuseks.